Your search results

Elamu kasutusluba – möödapääsmatus või formaalsus?

Posted by UusMaaPluss on märts 9, 2012
0


Aarne Lätte, Uus Maa Ehitus hoonete seadustamise projektijuht


Elamu ehitamine ja kasutamine on jaotatav etappidesse: planeerimine, ehitamine ja lõpuks selle elamu kasutamine ehk selles elamine. Sageli tundub inimestele, et kõige rohkem on paberimajandust planeerimisetapis, kui tuleb saada projekteerimise algtingimused, projekt ja ehitusluba. Pärast ehitusloa saamist on levinud arvamus, et nüüd on kõik lõppenud, vaja on ainult ehitada ning majas elada. Kuid pärast ehitusloa saamist ja ehituse käigus vajalike dokumentide vormistamist  tuleks kindlasti vormistada veel üks oluline dokument – hoone kasutusluba. Seaduse järgi ei ole inimesel tegelikult õigust ehitist kasutada, kui sellel puudub kasutusluba.

Ehitusseadus §32 kohaselt on kasutusluba kohaliku omavalitsuse või riigi nõusolek, et valminud ehitis või selle osa vastab ehitisele ettenähtud nõuetele ja seda võib kasutada vastavalt kavandatud kasutamise otstarbele.

Kahjuks suhtutakse kasutusloasse sageli üleolevalt, väites, et kasutusluba pole vaja, sest elada saab majas selletagi.Viimase aastaga on kasutusloa tähtsus oluliselt tõusnud. Seda on nõudma hakanud pangad – ehk päris palju on näiteid, kus inimene saab oma laenutaotlusele küll positiivse vastuse, kuid tingimuseks on seatud, et ostetava objekti kasutusluba peab olema korda aetud. Samuti on kasutusloa vajalikkus ilmnenud kindlustusjuhtumite korral. Ilma kasutusloata maja omanik võib olla aastaid kindlustust maksnud, kuid kui kahjujuhtum ilmneb, ütleb kindlustusfirma, et leping kehtib üksnes siis, kui majal on kõik dokumendid korras.

Kolmas kõige reaalsem survegrupp on kohalikud omavalitsused, kellel on õigus ja kohustus nõuda elamute omanikelt maja kasutusloa olemasolu ning selle mitteomamisel teha koguni trahvi.

Viimastel aegadel on tekkinud ka neljas suur stiimul – nii Kredexi kui ka teiste Euroopa Liidu meetmetega pakutakse korter- ja ka eramajadele toetust majade energiakulu vähendamiseks ja taastuvenergia kasutuselevõtuks. Kõigi meetmete puhul on eelduseks, et toetusi taotleva elamu dokumentatsioon on korras.

Praegusel ajal on kõige rohkem kasutusloa taotlemiseks survestatud need inimesed, kes soovivad kinnisvaraga tehinguid sooritada või Kredexist toetust taotleda, sest kasutusloaga ja kasutusloata võrreldavate kinnisvaraobjektide hind võib erineda 10-20 protsenti. Kuid mida aeg edasi, seda rohkem Eesti õigusruum korrastub ja seda loomulikumaks muutub see, et inimesed hakkavad oma igapäevaelus üha enam seadusi järgima. See korrastumine toimub ka notarite abil, kes kirjeldavad ostjale objekti seisukorda ning teavitavad inimest, et ta seaduse järgi võib küll seda kinnisvara omada, kuid kasutusloa puudumisel ei tohi seda kasutada. Sellise uudise peale võib tehing pooleli jääda. Ehk lihtne soovitus korteriomanikule: küsige oma korteriühistu juhatuse esimehelt, kas maja kasutusloaga on kõik korras. Majaomanikul tuleb seda küsida iseendalt.

Erand: Enne 22.07.1995. a õiguslikul alusel ehitatud ehitist võib kasutada vastavalt ehitisele ettenähtud kasutamise otstarbele, mis tähendab seda, et kasutusluba võib olla, aga see ei ole kohustuslik.

Kui majal või korteril kasutusluba puudub, tuleks võtta ühendust kohaliku omavalitsusega ja tutvuda dokumentidega, mis on kasutusloa taotlemise aluseks. Tegemist ei ole väga keerulise protsessiga – tänaseks päevaks on olemas firmad, kes aitavad seda korraldada. Ekspertiisid, mida tuleb tellida, on tavaliselt ehitusjärgne geodeesia, elektrisüsteemi nõuetele vastavuse mõõdistus ning ülevaatuse peab tegema ka päästeameti spetsialist. Kui kõik kolm ekspertiisi on tehtud, tuleb lisada veel mõned Internetist allalaaditavad blanketid ja need ära täita. Omavalitsuste lõikes võivad nõudmised dokumentide osas ka pisut varieeruda. Lõpetuseks tahaksin oma kogemuste põhjal öelda seda, et nendesse majaomanikesse või korteriühistutesse, kes on võtnud kontakti kohalike omavalitsustega, soovides alustada oma elamu seadustamise protsessi, on suhtutud heasoovlikkuse ja toetusega, sest see on ka kohaliku omavalitsuse huvi, et nende territooriumil asuvad elamud on korras ja seadustatud.

Artikkel ilmus Äripäeva lisas Kinnisvara.

 

Compare Listings