2022. aasta algas kinnisvaraturul energiašokiga. See ei ole küll kaasa toonud hinnalangust, ent on tõstnud müügi- ja üüripakkumiste arvu.
Pakkumishind on uusarenduste suure mahu tõttu pigem tõusnud, ent kuulutuste arvu kasv viitab pikemale müügiperioodile ning järgmise poole aasta-aasta lõikes eriti järelturu puhul ka stabiilsematele tehinguhindadele. Lühiajaliselt mõjutavad kägistavad kõrvalkulud ennekõike üüriturgu, tõenäoliselt võib toimuda hinnakorrektuur, ent ühe-kahe kuu põhjalt on veel keeruline pikaajalisi järeldusi teha.
Eesti korteriturg
Pigem ootab kinnisvaraturg tänavu rahulikumat aega, kui seda pakkus eelmine aasta. Ootused intressimäära kasvule sõltuvad poliitilistest otsustest, ent nende realiseerumisel näeme turu jahenemist ja hinnatõusu pidurdumist. Uusarenduste pakkumise kasv eelkõige Tallinnas toob eelduste kohaselt fookuse järelturult uutele korteritele, mistõttu valitseb sentiment järelturu kiire hinnakasvu aeglustumiseks. Turu jahenemisele võiks viidata ka koroonapandeemia lõpp, toorme hindade stabiliseerumine ja tarneahela tõrgete vähenemine, ent turbulentsetel aegadel on sedalaadi ennustustele keeruline panuseid panna.
Tehingute mõttes oleme endiselt langeharjal, ehkki kiire inflatsiooni tõttu allapoole korrigeeritud majanduskasv ning võimalik intressimäära kasv toovad turule pigem negatiivset sentimenti. 2022. aasta jaanuaris sõlmiti 1847 korteriomandi ostu-müügitehingut. Aasta tagasi sõlmiti 1804 tehingut, mediaanhinna kasv oli aga jätkuvalt kiire – mullu oli tehingute mediaanhind 1532 €/m2, tänavu ligi 20% kõrgem ehk 1822 €/m2.
Tallinna korteriturg
Üksikelamute tendents on sarnane korteriturule – mullusega saavutati tehingute arvu tipp ning tänavu näeme pigem sarnast või väiksemat tehingute arvu. Jaanuaris sõlmiti üksikelamutega 206 tehingut (mullu 226) ja suvilatega 46 tehingut (50). Elamumaa kruntidega sõlmiti 235 tehingut (mullu 254).
Suuremates linnades jäi tehinguaktiivsus mullusele tasemele. Tallinna turgu tabas siiski tehingute arvu langus, sõlmiti 711 tehingut (mullu 766). Langus tuli uusarendusturu pealt, esmamüüke oli vaid 106, samas kui mullu oli 248. Järelturg oli jätkuvalt aktiivne, jaanuaris sõlmiti seal 605 tehingut (mullu 576). Hoolimata väiksemast uusarenduste osakaalust, ületas mediaanhind kolmandat kuud järjest 2300 €/m2 piiri, kasvades eelmise aasta sama ajaga 8,8% (2279 €/m2→2394 €/m2). Kuna uusarenduste maht tänavu suureneb, on eeldused järelturu aktiivsuse languseks olemas, ent kiiret hinnatõusu näeme ka sel aastal.
Tartu korteriturg
Tartus sõlmiti 196 tehingut (mullu 223), langus tuli järelturu pealt, kuna uusarendustes sõlmiti kummalgi võrreldaval kuul üle 90 tehingu. Suurem uusarenduste osakaal, kiire inflatsioon ja madal pakkumine tähendas teist kuud järjest mediaanhinda üle 1800 €/m2 ja ka uut hinnarekordit. Võrreldes eelmise aasta sama ajaga suurenes mediaanhind 6,9% (1762 €/m2→1883 €/m2).
Pärnu korteriturg
Pärnus sõlmiti 64 tehingut (mullu 60), uusarendustes sõlmiti vaid 7 tehingut. Tehingute mediaanhind oli kolmandat kuud järjest üle 1600 €/m2, võrreldes eelmise aasta sama ajaga suurenes mediaanhind 26,4% (1300 €/m2→1643 €/m2).
Narva korteriturg
Narvas sõlmiti 68 tehingut (mullu 61), kuna eelmises jaanuaris oli struktuursete muutuste tõttu piirilinnas koguni 479 €/m2, siis tänavu langes see tagasi normaalsele tasemele 418 €/m2-ni. Väikese pakkumise tõttu näeme ka sel aastal hinnakasvu, samas kui tehingute arv võib jääda mullusest madalamaks. Seda enam, et II pensionisamba reformi mõjud jäid eelmisesse aastasse.
Igor Habal, Uus Maa Kinnisvarabüroo analüütik