Märtsi ja aprilli tehingute põhjal on selgeks saanud, et kui tegemist pole just buumiga, siis buumilähedase väga aktiivse perioodiga. Hoolimata defitsiidilähedasest pakkumisest pole me sellist aktiivsust näinud 2007. aastast alates.
Väike pakkumine on kaasa toonud müügiperioodide lühenemise, üha enam on kuulda ülepakkumisest ning uusarendustesse on tagasi tulnud olukord, kus nii mõnegi arenduse kõik korterid on enne avalikku müüki või avaliku müügi algfaasis broneeritud, samuti müüakse juba kortereid majades, mille valmimisaasta on 2023.
Tugevat nõudlust on toetanud stabiilsed finantseerimistingimused, tavapärasest madalamad tarbimiskulutused ning suurenenud soov soetada inflatsiooniohu eest varasid. Aktiivsus on veelgi enam võimendunud olukorras, kus eelmisel aastal panid arendajad hoonetele piduri peale ning paljud jätsid ebakindlale olukorrale viidates ostuotsuse tegemata.
Eesti korteriturg
Aprillis sõlmiti sarnaselt märtsile üle 2000 korteritehingu kuus, kui märtsis oli tehinguid 2381, siis aprillis osteti-müüdi 2354 korteriomandit. Viimati nägime üle 2300 tehingu 2007. aasta mais, mil sõlmiti 2411 tehingut, samas kui aprillide lõikes oli tegu läbi aegade aktiivseima aprilliga. Tehingute mediaanhind oli 1614 €/m2, jäädes alla vaid eelmise aasta detsembrile. Kui erandliku eelmise aastaga võrrelda, siis on tänavu esimese nelja kuuga sõlmitud ligi 25% tehinguid enam, samas kui 2019. aasta sama ajaga on vahe +16,9%. Tehingute mediaanhind on sama ajaga suurenenud 5,5%, ulatudes 1563 €/m2-ni.
Aktiivsus pole piirdunud vaid korterituruga, majade ja suvilatega sõlmiti 482 tehingut, mida oli 82 võrra enam märtsis. Eelmisel aastal ületati 400 tehingu piir vaid juunis, juulis ja septembris. Ka majade ja suvilate turul on pakkumine keskmisest madalam. Suvilate osas väärib tähelepanu Ida-Virumaal 47 tehingut, varasemalt on aprillis sõlmitud keskmiselt üle 20 tehingu vähem. Suvilate majade turg on praegu kindlasti kuumem kui see oli aastatel 2005–2007, kuna vähem kui viimase 12 kuu jooksul on juba viiel kuul sõlmitud üle 400 tehingu, siis sõlmiti samuti viiel kuul üle 400 tehingu, ent pikema ajavahemiku peale. Elamumaa kruntidega sõlmiti 483 tehingut, mida oli küll vähem kui märtsi 572 tehingut, ent väärib märkimist, et mullu ei jõutud kordagi ka 400 tehinguni.
Tallinna korteriturg
Tallinnas, Eesti kinnisvaraturu lakmuspaberis, sõlmiti teist kuud järjest üle 1000 tehingu. Kui märtsis sõlmiti 1004 tehingut, siis aprillis olid arvudeks juba 1020. Viimati jõuti selliste tulemusteni 2007. aastal, mis ilmestab üsna hästi tänase turu kõrget aktiivsust. Taolise tulemuseni jõuti hoolimata sellest, et avalik pakkumine on endiselt väike ning uusarenduste osakaal oli aprillis alla 20%. Aktiivsuse viis ülesse järelturg – kui varem sõlmiti headel kuudel üle 600 tehingu, siis märtsis oli tehinguid 763 ning aprillis koguni 839. Uusarenduste osakaal jääbki tänavu ilmselt madalamaks, kuid nagu näha, siis seda on väga hästi tasakaalustamas entusiastlik järelturg.
Tehingute mediaanhind oli kuuendat kuud järjest üle 2100 €/m2, aprillis ulatus mediaanhind 2113 €/m2-ni. Aasta esimese nelja kuu tehingute põhjal oli tehingute mediaanhind 2138 €/m2 ehk 7,4% kõrgem kui mullu. Uusarendustes oli tehingute mediaanhind 2813 €/m2 (+9,2%) ja järelturul 1907 €/m2 (+6,2%).
Tartu korteriturg
Tartus sõlmiti teist kvartalit järjest ja üldse kolmandat kuud sel aastal üle 200 tehingu. Viimati sõlmiti üle 200 tehingu 2019. aastal, ent siis ületati see näitaja vaid kahel kuul. 219 tehingust sõlmiti uusarendustes 57 ehk veidi vähem kui viimase aasta jooksul keskmiselt, samal ajal jõuti järelturul parima tulemuseni pärast 2007. aastat ehk 162 tehinguni. Aasta esimese nelja kuuga on sõlmitud 819 tehingut, kui jätta kõrvale erandlik 2020. aasta, siis näiteks 2019. aastal oli selleks ajaks sõlmitud vähem kui 600 tehingut.
Tehingute mediaanhind oli hoolimata uusarenduste veidi madalamast osakaalust läbi aegade kõrgeim, ületades esmakordselt 1800 €/m2 piiri. Defitsiidilähedane pakkumise maht on kiirelt kasvatanud ka järelturu korterite hinnataset. Aasta esimese nelja kuu tehingute mediaanhind oli 1784 €/m2 (+19,3% võrreldes eelmise aasta sama ajaga), uusarendustes oli tehingute mediaanhind 2258 €/m2 (+15,3%), järelturul 1530 €/m2 (+11,1%).
Pärnu korteriturg
Pärnus sõlmiti aprillis üle 100 tehingu – tegemist on Pärnu kontekstis väga suure arvuga, näiteks mullu ei jõutud taolise tulemuseni kordagi ning 2019. aastal saavutati see vaid kahel korral. 105 tehingust sõlmiti uusarendustes 18 tehingut, seega oli suure aktiivsuse taga järelturg, kus sõlmiti koguni 87 tehingut. Aasta esimese nelja kuuga on sõlmitud juba 345 ostu-müügitehingut, samas kui varasematel aastatel on tehingute arv jäänud alla 300. Märkimisväärne on, et uusarendustes sõlmiti esimese nelja kuuga vaid 54 tehingut (mullu 73), seetõttu on aastane hinnakasv jäänud vaid 3,8% peale. Aprillis oli tehingute mediaanhind 1354 €/m2, esimese nelja kuu näitaja oli 1281 €/m2.
Narva korteriturg
Narvas sõlmiti aprillis 69 tehingut, mis oli taaskord keskmisest aktiivsem kuu. Keskmiselt on Narva sõlmitud veidi alla 60 tehingu kuus, aasta esimese nelja kuu keskmine on aga 71. Tehingute arvu suurenemine on toonud kaasa hinnatõusu – kui eelmise aasta esimese nelja kvartali tehingute mediaanhind oli 406 €/m2, siis tänavu oli mediaanhind 5,7% kõrgem ehk 429 €/m2. Aprillis oli mediaanhind tänavuse aasta madalaim (411 €/m2), ent võrreldes mullusega suurenes see 50 €/m2 võrra.
Igor Habal, Uus Maa Kinnisvarabüroo analüütik