Korter Mustamäel, Lasnamäel või Õismäel ei tähenda enam tingimata tuntud tüüpplaneeringuga eluaset, sest hea infrastruktuuri ja vaba maa tõttu kerkib nendesse piirkondadesse üha enam ka uusi moodsate korteritega elamuid. Kesklinn on juba nii piiratud, et seal ei ole suuremate kortermajadeehitamiseks sobivaid suuri krunte, seega kavandavad arendajad kortermajade uusarendusi pigem magalarajoonidesse, kus on rohkem ruumi. Heaks tooniks on kujunenud vanade paneelmajade rekonstrueerimine ja uuendamine, mis on märksa vähem ressursinõudlik kui uusehitus või vana hoonestuse lammutamine ning uue püstitamine.
Magalarajoonide teemat kommenteerides leiab laulja Anne Veski, et tänasel päeval on Tallinna äärelinnad, sealhulgas ka magalarajoonid juba nii suurepärase infrastruktuuriga kaetud, nii hästi arenenud, et igapäevaste ostude tegemiseks ei olegi enam vaja kesklinnas käia. Ta ise käib kesklinnas väga harva, sestkodupiirkonnas on kõik käe-jala juures.
Kivilinnadel on potentsiaali muutuda atraktiivseks elupaigaks neile, kes hindavad linnalist elukeskkonda, puhast õhku, sportimisvõimalusi, rohealasid, häid ühendusteid ja omapärast miljööd. Paljud magalarajoonide inimesed ei soovigioma harjumuspärasest elukeskkonnast ära kolida ning liiguvad lihtsalt vanast elamispinnast uude sama piirkonna korterisse. Seega korterite soovijate puhul on tegemist eelkõige magalapiirkondade austajatega. Oluliseks teguriks on loomulikult ka hind, sest mitte kõik ei saa endale lubada kesklinna kortereid. Üheks piirkonna lojaalsuse põhjuseks võib pidada seda, et kõikides linnaosades on korralikult töötav infrastruktuur ja elukeskkond. Korteriostjaid ahvatleb ka asjaolu, et magalapiirkondades on tänaseks päevaks hästi väljaarenenud infrastruktuur ja läheduses asuvad koolid, lasteaiad, kaubanduskeskused ning erinevad vaba aja veetmise võimalused.
Positiivseks jooneks on see, et kivilinnad ei ole enam puhtalt magalapiirkonnad. Näiteks Mustamäe linnaosas paikneb Tallinna suurim õppeasutus, Tallinna Tehnikaülikooli hoonetekompleks, samuti mitmeid olulisi teadusinstituute ja tootmisasutusi ning ka mõned ümbrust mittereostavad tööstusettevõtted. Tallinna Tehnikaülikoolil ning tervishoiuasutusena Mustamäe haiglate kompleksil on eeldusi kujuneda Mustamäe linnaosa arengu võtmetegureiks. Nii Lasnamäel, Mustamäel kui ka Õismäel on tekkinud kahte tüüpikaubanduskeskusi: läbisõitjatele suurte magistraalide äärde ning suure elanike arvuga siserajoonidesse igapäevaste vajaduste rahuldamiseks. Viimaste näol on tegemist nii lokaalsete ostukeskuste kui ka vaba aja keskustega, milles paiknevad keeglisaalid, internetikohvikud jne.
Uued vaba aega võimaldavad rajatised ehitatakse liiklusmagistraalide äärde kodutee lähedusse ja tihti koosluses lähedalasuva kaubanduskeskusega, kus on piisava suurusega parkla või lähedalolev parkimismaja. Nii Mustamäel, Lasnamäel kui ka Õismäel on olemas haruraamatukogud, milles kõigis on ka internetipunkt. Magalarajoonides on suurenenud oluliselt spordi ja kultuuri osatähtsus tervise ja vaimu hoidjana. Järjest enam mõjutavad piirkondasotsiaal-, haridus-, spordi- ja kultuuriehitised, nn vaba-aega toetavad kinnisvaraarendused. Parendatakse koolide sportimisvõimalusi, rekonstrueeritakse staadione ning ehitatakse spordihalle, arvestades sealjuures ka nende laiema kasutamise võimalust noorte sportimisvõimaluste arendamiseks. Uute rajatiste asukoha valikul kehtivad samad kriteeriumid kui kaubanduspindade rajamisel. Kiireneva elutempo tõttu võib prognoosida vaba-aja pindade ja ostukeskuste ühte hoonesse koondumist.
Artikkel ilmus Delfi Majandusportaalis
