Globaalne majanduskeskkond on hetkel ettearvamatu. Kapitalistlikud valitsussüsteemid on mitmeti kõikuma löönud, eelkõige riigiametite ületarbimise ning võimetuse tõttu kulude kokkuhoiu osas. Seni turvalisena tundunud riigi võlakiri on muutunud kõige vähem usaldusväärsemaks kapitali paigutuseks.
Riikide suurimad võlausaldajad on probleemide ees, mistõttu on raharinglus finantssektoris pidurdunud ja raha hind kallinenud. Iga laenuotsus nõuab panganduses korrektset analüüsi ja põhjendatust. See mõjutab meid kõiki, sealhulgas ka kodulaenu taotlejaid.
Kindlustunde puudumine tuleviku osas ja konservatiivsem laenupoliitika pankade poolt on oma kodu ostjate hulka vähendanud ka eesti kinnisvaraturul. Aina populaarsemaks on muutunud korteri üürimine ja see on levinud Tallinnast ka teistesse linnadesse. Inimesed püüavad seeläbi vähendada laenu võtmise ja kinnisvarahinna langemisega seonduvaid riske, mis võivad kaasneda kinnisvara ostmisega.
Väga nõutud on üürikorterid uutes või renoveeritud majades. Korteris peab kindlasti olema köögimööbel. Kõige paremini lähevad kaubaks täismöbleeritud ja kogu majapidamiseks vajaliku tehnikaga korterid, seda nii Tallinnas kui mujal Eesti suuremates linnades.
Valik üürikorterite keskmistest hindadest on esitatud järgnevas tabelis. Arvestades suurenevat nõudlust, võib üürihindade kasvuks ennustada kuni 10% aastas. Eramute üüriturg on veel väheaktiivne, kuid siingi näeme perspektiivis ette nõudluse kasvu.
|
Piirkond |
Maksumus ühes kuus |
|
Vana 2-toaline korter Tallinna kesklinnas |
335 eurot |
|
Uus 2-toaline korter Tallinna kesklinnas |
475 eurot |
|
Vana 2-toaline korter Tallinna äärelinnas |
250 eurot |
|
Uus 2-toaline korter Tallinna äärelinnas |
310 eurot |
|
2-toalise korteri keskmine hind Tallinnas |
ca 320 |
|
Levinud üürikorterite hinnavahemik Tallinnas |
ca 230-550 |
|
Enamlevinud üürikorterite hind Tartus |
150-250 eurot |
|
Enamlevinud üürikorterite hind Pärnus |
130-250 eurot |
Läänemaailmas on paljudes ülikoolilinnades levinud kesklassi majade üürileandmine tubade kaupa. Sellises majas elavad kommuunina noored, tavaliselt üliõpilased, kellest igaüks maksab üüri oma toa eest. Kööki ja pesuruume kasutatakse ühiselt. Tavaliselt määratakse üks üürnik majahalduriks, kes teiste üürnike järele vaatab, üüri kogub ja maja korras hoiab. Nn majahaldur saab vastutasuks soodsama üürilepingu.
Eestis võiks sellisel viisil üürimiseks sobida 1990ndatel ehitatud suured, ebaratsionaalsed eramud, kus on palju tube ja viimistlus vananenud. Väikese sanitaarremondi abil võib maja särama panna ja kergesti toaüürnikke leida. Selline üürimismeetod on Eestis veel vähelevinud, kuid sel võiks ülikoolilinnades tulevikku olla.
*Käesolev artikkel ilmus 20.oktoobri Õhtulehes, millele kuulub artikli avaldamise eksklusiivõigus.
