Oma kodu valikul otsib inimene enamasti privaatsust. Eestimaal on ka selleks võimalust kuhjaga: maad on laialt käes, vali aga krunt ja alusta ehitustöödega. Eramaja krundi planeerimisel ei tasuks koonerdada – eelkõige pean silmas krundi suurust. Asukoht on maitseasi. Krundi soovitatav suurus linnatingimustes on 2000-3000 m2 ja ehitusalune pind võiks mahtuda 200 m2 piiresse. Oma maja ja maa olemasolu puhul on üsna tavaline, et majaomanikud kasvatavad oma aias enda aiasaadusi.
Kodu suuruse panevad paika vajadused. Miks just 1-korruseline maja?
Kahekorruseline maja on probleemne lastega peredele. Trepp on lastele magnetiks: ronivad, kukuvad – kisa ja ärevust jätkub. Õnnetuste välistamiseks on vajalik ehitada aedikuid ja piirdeid, aga oht jääb.
Eakamad pered eelistavad samuti 1-korruselist kodu – jääb ära see lõputu treppide peal marssimine, komistamine ja kukkumine, mille tagajärjed on prognoosimatud. Tegelikult on suurenenud inimeste hulk, kes omale teist kodu ehitades valivad eranditult 1-korruselise maja. Tundub, et kaks korrust ja väikene trepijupp pole miskit erilist, aga kui päeva jooksul oma ronimised kokku arvestada, siis tuleb kenake arv, mil peab mööda treppe käima. Vanemad inimesed on öelnud: kui ehitad maja, ehita ainult 1-korruseline – 70-80-aastaselt on juba keerulisem treppe alistada.
Kui jälgida majaehituse ajalugu, siis kestev maja on 1-korruseline, kõrge sokliosaga, viilkatuse, kütmata pööningukorruse ja keldrita – ehitusfüüsika toimib targalt ja hoone kestab sajandeid.
Hooned vajavad teatavasti aeg-ajalt sättimist ja kohendamist. 1-kordse maja fassaadi hooldus ja korstna pühkimine on lihtne – ei mingeid tellinguid ega tõstukeid: redel seina najale ja toimeta.
Hõlbus on ka katusekatte seisukorra kontrollimine nii pealt kui ka altpoolt – tühja külma pööninguga maja katuse läbijooksud on koheselt tabatavad. Katuse kandekonstruktsioonide olukord on lihtsalt jälgitav ja parandustööde tegemiseks plats „puhas“.
Koormused vundamendile on väiksemad, st tehnilised lahendused lihtsamad: võimalus vältida sisemisi kandeseinu, mis omakorda lubab paindlikumat plaanilahendust.
Ühekorruselise maja tehnosüsteemid on lihtsamini teostatavad, seega ka töökindlamad, kergemini hooldatavad ja odavamad ehitada.
Energiatõhususe miinimumnõuded on samuti kergemini saavutatavad, sest tühjale pööningule puista soojustust nii palju kui jaksad.
Ühekorruselise maja puhul pole kasutut pinda, mida haarab enda alla sisetrepp.
Välisarhitektuurilt on ühekordsed majad rahulikud, silmatorkamatud ja pretensioonitud, kuid igati elamiskõlblikud ja ökonoomsed kasutada.
 |
|
Marje Soosaar, Uus Maa Kinnisvarabüroo maakler
