Hoolimata sellest, kas kinnisvaraturul on buum või stabiilsus, on esinenud juhtumeid, kus üürniku vara on kinni peetud. Siinkohal võib tunduda, et rikutud on omandiõiguse puutumatust ja tegemist on võibolla isegi kriminaalse tegevusega. Tegelikult on Riigikohtust isegi lahend olemas.
„Õnneks selliseid juhtumeid on harva, kuid mõni aeg tagasi oli juhus, kus mul oli tegemist korteriga, mis asus hinnatud Tallinna piirkonna uues kortermajas. Korteri üürihind oli tol ajal 6000 krooni kuus pluss kommunaalkulud“, ütles Uus Maa Kinnisvarabüroo konsultant Kristina Sõmerik.
Üürnik jättis kolm kuud üüriraha koos kommunaalkulude arvetega maksmata, seega oli tegemist halva maksekäitumisega kliendiga. Üürileandja otsustas lõpetada üürilepingu, ta tegi seda korrektselt (nii nagu seadus ette näeb), teavitades üürilist kirjalikult ettenähtud alustel mitu korda. Viimane ei reageerinud ühelegi teadaandele ja kokkusaamistele ei ilmunud. Ühesõnaga tundus, et üürnikul puudus huvi olukorra lahendamiseks.
„Pärast mitmendat hoiatust läks üürileandja lõpuks korterisse ja paigutas kogu üürniku vara hoiupaika. Kuid ka see ei olnud abiks, endiselt puudus võlgnikul huvi nii oma asju tagasi saada kui ka võlga tasuda.“ kommenteeris Sõmerik.
Tegelikult on Võlaõigusseaduse paragrahv 305 kohaselt kirjas, et üürileandja pandiõigus ei ulatu mitte üksnes üürnikele kuuluvatele asjadele, vaid pandiõigusega võivad olla koormatud ka kolmandate isikute vallasasjad, mis asuvad üüritud ruumis. Ühesõnaga, kui üürnik viib oma esemed korterisse, siis on
üürileandjal olemas nendele asjadele pandiõigus. On olemas ka Riigikohtu lahend 2008.aastast, mis kinnitab eelnevat (lahend nr 3-2-1-8-08).
Kuidas lahendada probleeme Võlaõigusseaduse §325 kohaselt:
1. Üürileandja ja üürnik võivad elu- või äriruumi üürilepingu üles öelda ülesütlemisavaldusega, mis on kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis.
2. Üürileandja ülesütlemisavalduses peavad sisalduma vähemalt järgmised andmed:
2.1. üüritud asi
2.2. lepingu lõppemise päev
2.3. ülesütlemise alus
2.4. eluruumi üürilepingu ülesütlemise puhul vaidlustamise kord ja tähtaeg
3. üürnikul on eluruumi üürilepingu ülesütlemiseks vaja üüritud eluruumis temaga koos elava abikaasa nõusolekut, mis peab olema kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis.
4. Kui käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud abikaasa nõusolekut ei ole võimalik saada või kui abikaasa selle andmisest mõjuva põhjuseta keeldub, võib üürnik nõuda abikaasalt nõusoleku andmisest kohtus. Sel juhul asendab nõusolekut kohtuotsus, millega hagi rahuldati.
Ülesütlemise vaidlustamise kord (VÕS § 329)
Eluruumi üürilepingu ülesütlemise vaidlustamiseks vastavalt käesoleva seaduse §-le 326 peab üürnik 30 päeva jooksul ülesütlemisavalduse saamisest esitama taotluse üürikomisjonile või kohtule.
