Tihtipeale on korteriomanike jaoks mõni asi emotsionaalse tähtsusega, mis korteri potentsiaalse ostja või huvilise meelest aga korterile väärtust ei lisa. Ostuhuviline ei pruugi aru saada, kui palju aega ja tahet omanik on eluaseme renoveerimisse pannud. Küll on vähegi teadjamale ostjale märgata, kui korteri uuendamisel on kasutatud kvaliteetseid viimistlusmaterjale.
Teadmiseks, et üldjuhul peetakse korteri lisaväärtusteks järgmisi tegureid:
1. Korralikult ja kvaliteetselt tehtud remont. Tänapäeva kiiret elutempot arvesse võttes ei ole tihtipeale inimestel aega korteri renoveerimisega ise tegeleda – soovitakse kohe nn valmis kodusse kolida. Siiski reeglina tapeedid vahetatakse või seinad värvitakse enda maitsele vastavalt.
Magalates on keeruline luua tüüpkorterist eksklusiivset objekti (näiteks planeeringut muuta), kuid kvaliteetne remont annab müügile juurde vajalikku väärtust. Valmiskorteri puhul peab ostja oluliseks, et olemas oleks korralik vannituba ning kvaliteetselt sisustatud köök, sest need on üldjuhul kõige suuremad väljaminekud.
2. Kahe- ja kolmetoalised korterid. Ühe- ja neljatoalisi kortereid magalaroonidesse väga ei soovita, reeglina elab 1-toalises korteris väiksemate võimalustega inimene või pesnionär. Kui pere on juba piisavalt suur ja vajatakse ruumi vähemalt 4-toalise korteri jagu, siis võimaluse korral otsitakse endale elamine juba vaiksemasse piirkonda.
3. Korrus. Korterile annab lisaväärtust kõrgem korrus, kuid seda mitte hinnas, vaid müügieelise saamisel. Kinnisvarahindajate praktika järgi alandab esimene korrus korteri hinda keskeltläbi 5%. Kuid tihtipeale vanemad inimesed vahetavadki oma elamise just esimesele korrusele, saades seega korteri odavamalt – kuigi müügiprotsess ja ostja leidmine võtab reeglina kauem aega. Majades, kus ei ole lifti, on 4. või 5. korrus vähem hinnatud.
4. Vaade. Kuna magalates on suhteliselt vähe privaatsust, siis soodsamas müügiseisus on loomulikult korterid, mille akendest ei avane vaade teistele majadele, vaid näiteks pargile. Inimesed eelistavad kortereid, mille magamistoa aknad ei ole tiheda liiklusega tänavate poole.
5. Maja seisukord ja korteriühistu olemasolu. Kindlasti on telliskivimajad eelisseisus võrreldes paneelmajadega, kuna need on kestvamad, soojapidavamad, helikindlamad. Kahjuks on magalates valdavas enamuses paneelelamud. Lisaväärtuseks on ka korda tehtud välisfassaad ja katus. Reeglina on oluline, et korterelamus oleks tegus korteriühistu, millest võib järeldada üleüldist majarahva hoolivat suhtumist oma kodusse ja ümbruse korrashoidu.
Üldjuhul on Tallinna kõigi magalate ulatuses välja arendatud korralikult toimiv transpordisüsteem ja infrastruktuur. Mustamäe hinnatumad piirkonnad on Kristiine linnaosa läheduses paiknev Siili ning rohelust pakkuv Sütiste. Madalama hinnaklassiga on Akadeemia ja Vilde tee, kuigi ka selles piirkonnas rõhutakse aina enam turvalisusele ja lisaväärtuste loomisele. Õismäel on rohkem hinnas nn sisering. Lasnamäe hinnatumateks piirkondadeks on Paasiku ja Läänemere tee korterelamud, kuid aktiivset huvi ei ilmutata piirkonna tagumiste linnaäärsete korterite vastu, samuti ei ole populaarne Majaka piirkond, kuna sealsed korterelamud on peamiselt vanemad ja suhteliselt halva planeeringuga.
Kokkuvõtvalt võib öelda, et inimesed, kes kord juba on nn ühele „mäele“ kolinud, naljalt seda teise vastu välja ei vaheta.
