Kui otsus hoone ehitamiseks on vastu võetud ning finantspool selle teostamiseks üle kontrollitud, on õige aeg hakata tegelema projekteerimisega. Üsna palju on ikkagi inimeste seas arvamust, et projekt ei ole see koht, kuhu väga palju aega ja vaeva panustada. Põhiline on ju ikkagi ehitamine, sest lõppeesmärk on hoone, kuhu sisse kolida. Kas ikka on nii?
Väidan siinkohal, et projekteerimine on kogu ehitamise alus. Lõppeesmärk on küll hoone, kuhu soovitakse tulevikus elama asuda, aga ilma korralikult läbitöötamata ning eskiisistaadiumis projektiga on ehitusprotsess kordades aeganõudvam ning loomulikult ka kulukam ning tulemus ei pruugi olla see, mida ette kujutati. Lihtsam on projekteerimise faasis leida rohkem aega, kui ehitamise faasis olla sunnitud see aeg võtma.
Tihtipeale tekib küsimus, et millises mahus on siis ehitusprojekt piisav? Tavaline praktika on, et piirdutakse lahendusega, kus on olemas planeeritavast hoonest plaanid ja vaated ning heal juhul lõige. Selle baasil saab ruumilahenduse paika pandud. Kui veel arhitekt seletuskirja juurde lisab, ongi ehitusluba käes ja võib kopa maasse lüüa. Kui nüüd sellise materjaliga ehitajatelt hinnapakkumist küsida, siis võib saadav tulemus olla ehitajate võrdluses küllaltki erinev. Ning seda täiesti põhjendatult, sest ehitajad peavad ise sõlmed ja lahendused välja mõtlema, et hoone rajamise maksumus kokku panna. Iga ehitaja teeb seda erinevalt ning sellepärast on ka lõplikud hinnad erinevad. Sellepärast peakski heas projektis olema lisaks plaanidele ja vaadetele veel vundamendi lahendus ja sõlmed erinevate konstruktsiionide kohta, mida rohkem seda parem. Praktikas on ette tulnud juhuseid, kus „ilusa pildiga“ ehitama hakates on esimene probleem juba vundamendi kaevetööde juures, kus tekib segadus, et mitu rida kivi ikka vundamendi seina pannakse ning mis pinnasekiht juba kannab. See nimekiri, mis nõrga projekti puhul hiljem lisakulusid tekitama hakkavad, on pikk. Olgu mõned põhilisemad punktid minu vabal valikul siia välja toodud:
• Esialgne ehituspakkumine ei sisalda ehitamiseks kõike vajalikku, sest kõike projekteerimata lahendusi ei suuda ehitaja pakkumist koostades läbi lahendada;
• Ehituspakkumise ja Tellija soovide vahel on erinevused, sest need soovid ei sisaldu projektis;
• Need tööd, mis esialgsest hinnapakkumisest välja jäävad, on hiljem kindlasti tööde käigus Tellijale kulukamad.
Kuidas saada ehitajatelt pakkumisi, mida saab pärast omavahel võrrelda? Kõige mõistlikum on lasta koostada mõnel kogemustega ehitusspetsialistil, kes koostab igapäevaselt ehituspakkumisi, hinnapakkumise tabel (mahutabel). Sellise tabeli maksumus eramute puhul on suurusjärgus 100-300 eurot. Võin kinnitada, et selle kulutuse teenite tagasi enda või omanikujärelevalve aja arvelt ning hiljem on lihtsam ka suhtlemine ehitajaga.
Hinnapakkumise tabelis kus on lahti kirjutatud ehitusprotsessiks vajalikud tööd ning soovituslikult ka mahud. Ehitajad lisavad samasse tabelisse omapoolsed ühikhinnad ning lõpptulemus pakkumise sisu osas on kõikidel ehitajatel sama. Tähelepanu tuleb suunata iga kulurea maksumusele ning võrrelda seda teiste ehitajate omadega. Kindlasti ei tohiks tähelapanuta jätta ka liiga madalaid ridasid ning kahtluse tekkimisel küsida selgitusi pakkumise teinud ehitajalt. Vajadusel soovitan nõu pidada mõne ehitusala inimesega, kellele ehitamine on igapäevatöö.
