Sageli võib kuulda arvamust, et eramut on talvel raske müüa või osta – puud ja põõsad on raagus ja omanike hoolega rajatud iluaed lume all peidus, basseinist rääkimata. Kahtlemata on suvisel taimestiku lopsakusel ja kaunilt hooldatud aial oluline roll potentsiaalse ostja ligi meelitamises, sest eks peitu majaostu soovi taga põhiliselt ihalus oma privaatse ja mõnusa õueala järele.
Samas ei tohiks ostja end flooral täielikult pimestada lasta, sest suur osa aastast tuleb elada siiski peamiselt majas. Arvestades meie kliimavööndit, mis viimastel aastatel end pealetükkivalt meelde tuletab, on maja ehituslik kvaliteet määratult suurema kaaluga kui haljastuse omapära. Seda enam, et viimane on tunduvalt väiksema aja- ja rahakuluga ümber kujundatav kui mistahes ehitis.
Just lumerohke ja krõbe talv on heaks indikaatoriks sobiva eramu otsinguil. Paljud suvises leitsakus raskesti meenuvad tegurid muutuvad talvel maja juures elutähtsateks: Kui hästi on maja soojustatud? Ja sellega seotult – kui suured on küttekulud? Milline on ligipääsetavus majale? Kes hoolitseb tänavate ja teede puhastamise eest? Kuidas on piirkond valgustatud?
Müüjal on keeruline varjata ja valetada, sest vastused sarnastele küsimustele on talvel suuresti silmaga nähtavad ja kehaga tuntavad.
Soojustus ja küttekulud kerkivad eriti teravalt päevakorrale vanade majade ja neist ümber ehitatud variantide puhul. Ligipääsetavuse osas on samas vanades ja väljakujunenud taristuga elurajoonides asuvatel majadel talviti teatavad eelised linnalähedaste arenduste või vanadele talukohtadele ehitatud eramute ees.
Huvipakkuva majani viival kõrvalteel hange kinni jäämine pole ostjale just parim reklaam, isegi kui suvel sealsed maastikupildid hinge kinni võtavad. Samuti ei lase mõistlik ostja end ilmselt maitsekast tapeedivalikust ja eesrindlikust köögitehnikast ära petta, kui põrandad külma õhkavad ja halvasti soojustatud katuse servast jääliustikud alla koolduvad. Ja enamus ostjaid ilmutab praegusel ajal majadega tutvudes väga suurt mõistlikkust, kuna tegu on mahuka ja pikaajalise investeeringuga. Oma osa ostjate teadlikkuse kasvus mängib kindlasti buumiaegne ehituskvaliteedi langus ja sellega kaasnenud õppetunnid.
Antud loo moraal targale müüjale pole teps mitte see, et puudustega maja tuleks müüa ainult suvel või oodata seda ühte ebamõistlikku ostjat. Puuduste varjamine ei vii reeglina õnneliku lõpplahenduseni ja maja ei muutu paraku seistes paremaks nagu vein.
Pigem soovitan oma müüdava kodu ehituslikku taset ja teisi omadusi ausalt hinnata või spetsialistil hinnata lasta ja selle tulemusel ka ausa hinnaga ja ausat infot jagades müüa. Adekvaatne müügihind meelitab igal ajal kohale ostjad, kelle jaoks ideaalne asukoht või suurepärane aed kõik maja puudused ja eesseisvad parendustööd üles kaaluvad.
