Kinnisvara ostmine, müümine või üürimine on iga inimese elus üldjuhul oluline etapp. Kindlasti on väga tähtis, et vahendusprotsess oleks kõigile osapooltele sujuv ja stressivaba. Pikaaegse maaklerina võin oma kogemuste põhjal väita, et üldjuhul kujunebki see protsess kõigile meeldivaks.
Kahjuks ei ole Eestis maaklerite tegevus reguleeritud seadusega, mis annaks õiguse tegutseda vaid kutselistel maakleritel. 1997. aastal asutatud Eesti Kinnisvaramaaklerite Koda (EKMK) on mittetulundusühing, kuhu kuuluvad vabatahtlikult nii kutselised kui ka veel kutseta, kuid eetilisi normatiive järgima kohustunud maaklerid.
EKMK tegevuse üheks eesmärgiks on ka see, et turul saaksid tegutseda vaid kutselised maaklerid või assistendid, kes on registreeritud vastavas kutseregistris.
Viimastel aastatel on EKMK juhatus saanud mitmeid suulisi ja kirjalikke kaebusi maaklerite tegevuse kohta. Toon siinkohal mõned situatsioonid, millega seoses on EKMK juhatuse poole pöördutud:
1) Maakler avaldas korteri omaniku teadmata tema korteri müügikuulutuse ning keeldus kategooriliselt oma nime avaldamast. Nüüdseks on kuulutus portaalidest eemaldatud.
2) Ostja, müüja ja maakleri vahel oli allkirjastatud lihtkirjalik (notari tõestuseta) broneerimisleping ning ostja oli tasunud ka kokkulepitud broneerimistasu. Kolm päeva hiljem teavitati ostjat aga asjaolust, et on leitud veel üks klient, kes on nõus nimetatud kinnisvara eest 100 000 kr rohkem tasuma. Kuna seaduse järgi peavad kõik kinnisvara ostu-müügiga seotud lepingud olema notariaalselt tõestatud ning see leping oli lihtkirjalik, siis selle lepingu alusel ei saa müüjalt tehingu tegemist nõuda. EKMK juhatus soovitas pöörduda selles küsimuses juristide poole ning soovi korral pöörduda ametliku avaldusega EKMK poole maaklertegevuse suhtes (kui tegu on EKMK liikmega või kutselise maakleriga).
3) Müüja ja maakler olid allkirjastanud kinnisasja müümiseks maaklerlepingu. Kuna kolme kuu jooksul ostjat ei leidunud ning vastavalt lepingule oli müüjatel õigus ka ise oma kinnisvara müüa, siis seda nad ka tegid. Pärast kinnisvara müümist nõudis maakler neilt poolt kokkulepitud vahendustasust, mille kohta lepingus ühtegi kokkulepet ei olnud. Maakleri põhjendus oli see, et oli lepingu kahjuks kogemata valesti vormistanud. EKMK juhatuse seisukoht oli vastavalt seaduses sätestatule alljärgnev: maakleril tekib vahendustasu saamise õigus alates tema vahendamise või osundamise tulemusena lepingu sõlmimist (müügileping). Antud juhul see ei toimunud tema vahendamisel ega osundamisel, seega ei pidanud müüja maaklerile vahendustasu maksma.
Lisaks on tulnud küsimusi maakleritasude suuruse ja enampakkumiste korraldamise kohta ning pretensioone maaklerite ebaviisaka käitumise ning ebaprofessionaalse suhtumise kohta. Hea meel on tõdeda, et enamik kaebusi on tulnud maaklerite kohta, kes ei ole kutselised maaklerid ega EKMK liikmed.
Kui inimene on endale valimas maaklerit, kelle kaudu ta soovib kinnisvara osta/müüa/üürida, siis soovitame alati kontrollida, kas valitud maakler on EKMK liige ja/või kas tal on vastav kutsetunnistus. Iga EKMK liikme ja kutselise maakleri kliendil on õigus kaebuste korral pöörduda avaldusega koja juhatuse poole, kes vajadusel suunab avalduse lahendamiseks EKMK aukohtule. Paraku ei saa EKMK lahendada kaebusi maaklerite kohta, kes pole koja liikmed ega kutselised maaklerid. Nende tegevuse üle puudub igasugune järelevalve, mistõttu soovitamegi maakler valida koja liikmete ja/või kutseliste maaklerite hulgast.
Eve Kaunis on Uus Maa Kinnisvarabüroo atesteeritud maakler, kesklinna ja vanalinna piirkonnavanem, Eesti Kinnisvaramaaklerite Koja liige ja EKMK Aukohtu asendusliige
