Swedbanki kinnisvaraturu ülevaade vahendab, et vajadust täiendava elamispinna järele vähendab mõnevõrra rahvaarvu langus, kuid samas kasvab leibkondade arv, mistõttu reaalselt vajadus eluruumide järgi suureneb.
Rahvaarvu langus peaks teoreetiliselt vähendama vajadust elamispinna järgi. Kuna aga leibkondade arv suureneb, siis kasvab nii elamisruumide kui ka elamispinna vajadus, sest iga elamisruumi (korteri, maja) juurde peavad kuuluma köök, sanitaarsõlm jmt, olenemata sealsete elanike arvust.
Selle tulemusena elavad väiksemad leibkonnad suhteliselt (inimese kohta) suuremal pinnal kui suuremate leibkondade liikmed. Kogu selle protsessi juures ei tohi unustada ka asjaolu, et koos üldise jõukuse kasvuga suureneb soov elada parema kvaliteediga elamispinnal.
Vajaduse olemasolu ei tähenda veel nõudluse olemasolu. Vajadus muutub nõudluseks siis, kui ta saab kindlustatud rahaliste vahenditega ning asub kinnisvaraturul otsima võimalust vajaduse rahuldamiseks. Nõudluse osas on aga väljavaated päris mitmeks aastaks üpris nigelad.
Põhjuseks on perede kõrge laenukoormus, laenude tagatisega seotud probleemid, langenud sissetulekud, kasvanud ettevaatlikkus ning piiratud finantseerimisvõimalused.
