Kuidas ehitada karjääri?Reede, 20 Veebruar 2009
Mis vahe on tööl ja karjääril? Töö maksab arved. Karjäär aga ei juhtu lihtsalt niisama. Karjäär nõuab planeerimist, eeskujusid ja juhendajaid ning väikestest klotsidest pisitasa suure pildi kokkupanekut. Iga töö võib olla üks nendest klotsidest, mis viib karjäärini, aga ei pruugi. Vaadates Uus Maasse tööle kandideerivate tudengite ja muidu noorte inimeste CVsid, tahaks mõnikord aega tagasi keerata ja lasta neil otsast peale alustada.
Kas praktikale või Soome ehitama?
Eestis on siiani olnud väga lihtne raha teenida, sest üleminekumajanduse ehitusbuumi ajal teenis näiteks ehitaja kohati rohkemgi, kui kõrgharidusega spetsialist. Tudengi jaoks oli see ju hea uudis… Igasugune kogemus aga pole ilmtingimata väärtuslik kogemus. Edasi jõuda aitavad vaid vastavas valdkonnas vajalikud oskused. Kandideerides suhtlemisoskust nõudvale töökohale ei ole tõstukijuhi kursuste läbimisest just palju kasu. Ja kui laooperaatorina karjääri teha pole plaanis, siis võiks selle aja ja energia mujale investeerida. Mõnikord on miinimumpalga eest tehtud praktika oma erialal tunduvalt väärtuslikum kui teenitud tuhanded. Majandustudengite väärtust tõstavad minu jaoks näiteks erinevates tudengiprojektides osalemine (AIESEC, Southwestern), seminaride korraldamine või tegevus üliõpilasomavalitsuses, mis kõik näitavad proaktiivsust ja projektijuhtimis- või suhtlemisoskust. Maailmakuulus juhtimiskonsultant Stephen Covey ütleb “Start with the end in mind” (alusta lõpust – inglise k) Ja kui sa ei tea, kuhu sa täpselt jõuda tahad, siis selgita see välja – kas siis maailmas ringi reisides või suheldes oma ala spetsialistidega.
Rohkem ei ole uhkem
Kiirelt CVsid läbi sorteerides jääb tihti silma mõni muljetavaldav töökohtade nimekiri. Tundub, et kogemustega inimene… Lähemal vaatlusel võib aga selguda, et kaheksas kohas töötanud kandidaat ise on vaid 22 ning üheski nendest pole ta üle mõne kuu vastu pidanud. Kogemusi on küll palju, aga kas ka tulemusi? Tööandja silmis on selline ringihüppamine pigem ohumärk. Minu arvates ei saa näiteks paarikuulist müügitööd nimetada kogemuseks vaid kokkupuuteks. Et mingis valdkonnas kogemusi saada ning edu saavutada, tuleks seal töötada vähemalt paar aastat. Kinnisvaravaldkonnas näiteks saab alles 2 aasta tööstaaži järel teha ära atesteerimiseksami, varem ei võeta jutulegi. Paljudes erinevates firmades töötanud kandidaadist on väärtuslikum see, kes kusagil assistendi või praktikandi staatusest spetsialistiks edasi on arenenud. Võib-olla tasuks mõned mäetipud enne vallutada, kui suurema sissetuleku lootuses edasi joosta.
Lahkumise põhjus: töötasu sõltus tulemustest
Kahjuks ei ole ülaltoodu nali, vaid reaalne lõik ühe noormehe CVst, selgitamaks eelmisest töökohast lahkumist. Meeldib see meile või mitte – müügitöö on turumajanduse alustala ning kandidaat, kes klientide võitmise ja hoidmise oskuse on omandanud, on kulda väärt. Eriti praegu vaatavad ettevõtted väga tähelepanelikult, milline on kandidaadi potentsiaal saavutada tulemusi – keegi ei taha ju oma meeskonda inimest, kes hakkab oma ebaedus süüdistama turusituatsiooni või majanduskeskkonda. Öeldakse, et emotsionaalne intelligentsus mängib edu saavutamisel kohati tähtsamatki rolli kui IQ. Paljuleierdatud “teiste emotsioonide mõistmisest” on aga olulisem see EQ pool, mis algab igast inimesest endast – võime ebaedule vaatamata jätkata, oskus ennast motiveerida, innukus ja püsivus. Nende omadusteni viib aga ainult pidev harjutamine.
Elu on üks suur balansseerimine selle vahel, mida sa t e g e l i k u l t tahad ning mida sa h e t k e l tahad. Kerge on leida nö uus väljakutse, kui parajasti käesolev katsumus liiga raskeks osutub. Hoopis tegijamad on aga need, kes selle raskuse oma elu suurimaks saavutuseks pööravad.
Ülane Vilumets
Uus Maa Kinnisvarabüroo personalijuht
