Autor: Ülane Vilumets, Uus Maa Kinnisvarabüroo personalijuht
Uus Maa Rakvere kontori maakler Margus on üks neist staažikatest uusmaakatest, kellel sel aastal ettevõttes 5 aastat täitus. Hoolimata sellest, et tegemist on väga kogenud ja eduka inimesega, on ta ikka kõigil koolitustel kohal, tahtes end aina edasi arendada. Kolleegide jaoks on Margus alati olemas oma mõnusa huumorimeele ja positiivse olekuga. Lisaks sellele on aga tegemist väga mitmekülgse inimesega, kes lisaks professionaalsusele kinnisvaravaldkonnas on tegev veel mitmel rindel, üllatades nii töökaaslasi kui kliente.
Margus, kuidas sa Uus Maasse tööle sattusid ja mida sa enne tegid?
Ilmselt olid jaekaubandusega tegeletud 9 aastat piisav aeg selleks, et ametit vahetada. Olles värskelt lõpetanud Mainori Majanduskooli pidasin parajaks minna uutele jahimaadele. Miks just Uus Maa? Kuigi kinnisvaravaldkond ja sealsed tegevused tundusid algselt võõrad, sain piisavalt infot kodulehelt. Määravaks osutusid kenasti sõnastatud visioon ja missioon, mis viitasid sellele, et ettevõte teab, mida tahab ja kuidas seda saavutada.
Miks sa just Uus Maa Kinnisvarabüroosse nii kauaks püsima oled jäänud?
Pean tunnistama, et oma esimestel kokkupuudetel selle ametiga arvasin, et mina seda tööd kindlasti tegema ei jää, aga mida aeg edasi ja asjad selgemaks said, seda rohkem kinnistus mõte, et see ongi minu kutsumus. Kui amet meeldib ja sa oled osake elutervest organisatsioonist, mis pidevalt areneb ja on valmis kiirelt muutustega kohanema, siis paremat kombinatsiooni annab otsida.
Mida soovitaksid täna kinnisvaraäris alustajatele?
Lihtne on öelda, et iga algus on raske ja raske õppustel, kerge lahingus, aga paraku selles väljaütlemises tõde ongi. Tähtis on selles ametis nagu ilmselt ka mistahes uues ametis, saada pihta süsteemile, kuidas masinavärk töötab ja millist osa sina selles tegevusprotsessis täidad. Selgeks on vaja saada oskus näha seda, kus on parasjagu kitsaskoht või pudelikael, kus asi toppab. Oluline on ka see, et klienti liialt erinevate tegevustega üle ei koormataks, vaid olenevalt inimtüübist vastavalt tema vajadustele talle otseselt ja kaudselt abi või nõu pakutakse. Püüdes siinjuures aimata, mida ta täpselt vajab, oled justkui sammukese asjatoimetustest ees. Nagu on kirjas elu teemantreeglis “Püüa kliendile teha seda, mida sa arvad, et ta ootab!” või siis meie Uus Maa missioonis: “Pühendume professionaalset teenust ootavate klientide ootuste ületamisele”.
Oled öelnud, et ei suudaks kellelegi kunagi müüa midagi, mida nad tegelikult ei taha. Kas sinu edu saladuseks võibki lugeda seda, et püüad alati koostöös kliendiga leida talle sobiva kodu? Milliseid põhimõtteid veel järgid?
Olen ikka öeldnud, et ilmselt olen kehv müügimees, kuna ei suuda müüa seda, mida ma näen, et ei taheta. See ei anna rahulolu ei mulle ega ka ostjale. Arvan, et sellised tehingud, mis ei paku rahulolu, viivad mind rütmist välja ja selle võrra on raskem juba uueni jõuda. Mis tähendab, et neid tegemata jättes rahulolu säilib ja teen peagi kaks uut.
Kuulujutud räägivad, et sul juhtub tihtipeale klientidega igasuguseid naljakaid lugusid. Räägi meile mõni tore lugu.
Teatavasti tuleb ette juhuseid, kus objektile on mitu tahtjat, mis tähendab aga seda, et keegi peab ilma jääma. Üldjuhul lahendatakse asi sellistel juhtudel enampakkumisega, aga ükskord viskasime meie hoopis kulli ja kirja. Kusjuures kroonine münt oli niiöelda ilmajääja oma, kes hiljem selle õnneraha võitjale kinkis.
Samuti istusime kord notari laua taga ja ootasime, et noorhärra lepingule alla kirjutaks. Kõik sobis, aga tema mingil põhjusel ootas ja alla ei kirjutanud, tekitades segadust nii notaris, pangaesindajas ning minus – rääkimata ostjast. Põhjus selgus mõne aja pärast, kui härra kella vaatas ja ütles: “Nüüd on täpselt õige aeg!” ja allkirjastas lepingu. Nimelt pidas tema tähtsate toimingute juures eluliselt tähtsaks jälgida kuu, päikese (ja kes teab mille veel) täpselt seisu just sekundi pealt.
Oled sündinud ja pea kogu elu elanud Haljalas. Mis sind seal kinni on hoidnud, kas Tallinnasse tuleku plaani pole kunagi olnud?
Ilmselt olen Haljalasse juurdunud ja esiisade kombel ei kipu siit vallast ära. Nainegi tuli rahvakeeli õigest Mulgimaa pealinnast minu manu. Tallinna elu olen tiba tunda saanud, kui paar aastat peale keskkooli seal õppisin.
Oled Lääne-Virumaa kohalikus elus väga aktiivne. Räägi, millega sa peale tööd veel tegeled?
Üldjuhul toimetan oma kihelkonna ja valla piires, püüdes kaasa lüüa omavalitsuse juhtimises ja tegemistes. Oma aja võtavad kindlasti ka asjatoimetused kohalikus koguduses ning paaril argipäeva õhtul nädalas veedan kindlasti aega meie kenas uhkes rahvamajas taidlusega tegeledes.
Kuidas sul teatri vastu huvi tekkis?
Kõik sai alguse 10 aastat tagasi, kui meile tuli uus noor rahvamaja juhataja, kellelt ma kord ühel koosviibimisel nii öelda moka otsast palusin, et ta mulle ka mõne parema pala laval eraldaks ja nii ta läks.
Mis on sinu lemmikteatritükk ja miks?
Kui rääkida meie endi tegemistest, siis Tšehhovi tragikomöödiad ja nende erinevad tegelaskujud oma armukolmnurkadega sobivad meie väikesele trupile üsna hästi – vähe inimesi, kergem kokkusaamisi korraldada jne. Siit ka põhjus, miks me 2005. aastal Tšehhovi “Abieluettepanekuga” Vabariikliku Harrastusteatrite Festivali laureaadid olime. Isiklikult meeldivad mulle ka Kivirähki lood, kus kõik piirid läbi huumoriprisma kipuvad ähmastuma ja fantaasia vabalt voolata saab. See oli ka ilmselt põhjuseks, et mulle eelmainitud festivalil 2007. aastal maakondlikus arvestuses parima meesosatäitja preemia anti.
Millise tegelaskujuga oma repertuaarist sa enda arvates kõige rohkem sarnaned? Miks?
Millegi pärast kipuvad mulle tulema ikka rollid, kus ma mõnda kiiksuga mõisahärrat, ihnet vallavanemat või siis jäärapäist perepead pean mängima. Ju ta siis nii ka on, kui siit paralleeli otsida. Aga eks me oma trupiga mängigi tavaliselt neid lugusid, kus mingi kiiks sees on, sest draama käiks meil ilmselt üle jõu ja mis ikka paremini müüb kui hea nali.
Sul on tore pere. Mida sa isa ja perekonnapeana kõige olulisemaks põhimõtteks pead, mida oma lastele kodust tahad kaasa anda?
Loodan, et kui nad kõik kolm kodust lahkuvad ja iseseisvat elu alustavad, on neil mõningane orientatsioon maailma asjadest olemas ja nad suudavad oma südameis armastust kanda ja seda jagada.
Sinu kolleegid imestavad alati, kuidas sa suudad elu nii mõnusa positiivsusega võtta. Millele sa oma rahuliku ja rõõmsa oleku võlgned?
Eks meil kõigil ole ärevaid hetki ka, aga eks ta ole ikka nii, nagu lühidalt ütles Tolstoi – “Tähtis pole see, mis sinuga juhtub, vaid see, kuidas sa sellesse suhtud”. Ei ole ju olemas halbu inimesi, sest siia ilma sündides on nad ju kõik head. Igal tegevusel või väljaütlemisel on üldjuhul ikka mingi põhjus ning see, kuidas meie sellele reageerime on meie teha, meie kontrollida. Peegeldada pahameelt, no andke andeks…! Tähtsaim asi siin ilmas on see, kui sul on olemas vankumatu tugi, kellele vajadusel toetuda.
Kes on sulle elus eeskujuks?
Inimesed, kellel on suur süda!
Mida ütleb Marguse kohta tema juht ja kolleeg Eve Soppe:
“Aastaid tagasi, kui Margus tööle kandideeris, erines ta teistest selle poolest, et oskas esitada põhjalikke küsimusi tulevasele tööandjale. Tema tugevamad oskused ongi kliendi kuulamise ehk soovide kaardistamine ja sellele vastava müügitöö sooritus. Hindame teda kui hakkajat ja tegutsejat inimest. Mida ta on lubanud, seda ta ka teeb. Juhul, kui soovitakse parimat maaklerit kinnisvara müügil-ostul-konsultatsioonil Rakvere-Võsu piirkonnas, siis olen alati soovitanud Margus Punast.
Kliendid peavad temast lugu kui sõnapidajast ja hoolivast inimesest, kolleegidena armastame teda lakkamatu naljasoone poolest. Eks ole, hr Nepuna Gusmar! 🙂“
