Tallinna mõjusfääri ulatust võib hinnata ca 30-40 kilomeetrile. Kui veel paar-kolm aastat tagasi kasvas ostjate huvi Tallinna lähiümbruses paiknevate korterite vastu hüppeliselt, siis tänaseks on suundumus Tallinnast välja kolida taandunud eelistuse ees elada töö- ja haridusasutuse läheduses. Positiivset mõju Tallinnast lähiümbrusesse kolimisele avaldas ka peamiste magistraalide rekonstrueerimine ning kiire autostumine. Peamised Tallinna lähiümbrusesse kolijad olid just noored pered, kuid tänaseks on selgunud, et Tallinna lähivaldades elamisel on ka omad negatiivsed küljed (lasteaiakohtade limiteeritus, planeerimist nõudev transpordiühendus, suuremad aja- ja finantskulud liiklemiseks töö ja kodu vahel jne).
Majanduslangus, elanikkonna sissetulekute vähenemine ja karmistunud laenutingimused on hoidnud kinnisvaraturu viimasel poolaastal passiivsena. Võrdlusi võib tuua Soome 1990-ndate aastate majanduskriisist, mis mõjutas kõige negatiivsemalt just elamispindade turgu, põhjustades hinnalangust ja uusehitiste mahtude olulist vähenemist.
Käesolevaks ajaks on Tallinna ja kogu Harjumaa tehingute arv langenud umbes 2002. aasta tasemele ning tehingute keskmine hind on langenud umbes 2005. aasta tasemele. Tänasel päeval iseloomustab kõikide Tallinna lähiümbruse suuremate asumite korteriturgu hinnalangus, mis järgib üsna täpselt Tallinna magalarajoonide kinnisvaraturu liikumist.
Tallinna lähivaldade korteriturul eristuvad selgelt suuremad asumid (Saue, Saku, Tabasalu, Jüri, Keila, Loo, Maardu), mis on endiselt konkureerimas Tallinna magalarajoonidega.
Asukohast olenevalt on Loo ja Maardu otseseks alternatiiviks Lasnamäele. Samas jaguneb ostjaskond selgelt kaheks – eestikeelne elanikkond eelistab reeglina Loo alevikku ja venekeelne elanikkond Maardut. Keila, Saue, Saku, Jüri ja Laagri iseloomustuseks võib tuua väga hea infrastruktuuri, madala hoonestuse ning rohelise ümbruskonna. Tabasalu on tuntud kui merelähedane, roheline ja hea infrastruktuuriga elukeskkond.
Veel hiljuti hoogsalt edenenud arendustegevus on seiskunud ning paljud arendajad müüvad olemasolevaid kortereid alla omahinna. Iseloomulikuks näiteks võib tuua uuselamu Keilas Paldiski mnt 28 a, kus 3-toalise korteri võib osta pinnaühiku maksumusega 8500 kr/m2. Sarnaste korteritega toimusid samas elamus 2008. a suvel tehingud hinnaga 17 000 – 21 000 kr/m2. Täna võib tõdeda, et ostjad peavad 8500 kr/m2 n-ö „õiglaseks hinnaks“, kuna huvi on korterite vastu suur – märtsis tehti eelnimetatud elamu korteritega mitmeid tehinguid.
Jüri alevikus on käesoleva aasta algusest kinnisvaraturul suhteliselt vaikne olnud – toimunud on üksikuid tehinguid – vanemates elamutes ca 10 000 -12 000 kr/m2 pinnaühiku arvestuses ja uuemates korterelamutes hinnavahemikus ca 15 000 – 16 000 kr/m2.
Saue linna korteriturul on käesoleva aasta algusest saadik toimunud paar tehingut, mis väljendavad ostjate selget seisukohta – pakkumiste hinnad on endiselt liiga kõrged. Toimunud tehinguna võib välja tuua 2-toalise keskmises seisukorras korteri, mis müüdi veebruaris hinnaga 660 000 krooni, ca 13 500 kr/m2.
Laagri alevikku on alati iseloomustanud otsene seos Nõmme ja Mustamäe piirkonna hindadega. Sarnaselt üldisele hinnalangusele võib nentida, et tüüpkorteri keskmine ruutmeetri hind on langenud alates 2009. aasta algusest ca 15-20% ja jääb tänasel päeval ca 11 000-12 000 kr/m2 kanti.
Saku ja Tabasalu alevikes on käesoleva aasta algusest toimunud samuti ainult mõned üksikud korterimüügid, tehingunäitena Sakust võib tuua märtsis müüdud 3-toalised tüüpkorterid, mille hind oli 12 600 – 13 200 kr/m2.
Kokkuvõtvalt võib tõdeda, et need müüjad, kes on kaasa tulnud kinnisvaraturu reaalse seisuga, suudavad väga edukalt ka tänasel päeval oma kinnisvara realiseerida ning need müüjad, kes ei suuda reaalsete hindadega kaasa tulla, jäävadki oma kinnisvara müügiga passiivsele positsioonile.
Margit Preegel
Uus Maa Kinnisvarabüroo nooremhindaja
