Üürileping ning sellega seonduv on reguleeritud võlaõigusseadusega ja sellele vastavalt kohustub maakleritasu maksma üürile andja. Selline on ka Euroopa praktika. Eestis on aga elamispindade üüri vahendamisel tavaks saanud, et vahendustasu küsitakse üürile võtjalt, kuid seaduse järgi on see võimalik vaid poolte kokkuleppel.
Tarbijakaitse andmetel pole Eestis harvad ka juhtumid, kus maakleritasu maksavad nii üürile andja kui ka üürile võtja. Selline tingimus peab samuti olema eelnevalt mõlema osapoolega kokku lepitud. Lisaks tuleb arvestada, et tasu ei saa maakler võtta kahekordselt vaid kinnisvara omanik ja üürnik maksavad kumbki poole summast.
Vastavad kokkulepped tuleb kirja panna maaklerilepingusse ja sellest tuleb inimesi teavitada üürikuulutuses. Info kuulutuses peab olema piisav, et potentsiaalne üürnik oleks maakleritasu maksmise kohustusest eelnevalt teadlik ning juhul, kui ta kuulutusele vastab, võib seda lugeda kokkuleppe sõlmimiseks.
Kui vastavat teavet kuulutuses ei ole, tuleb lähtuda seaduses sätestatust, mille alusel on maakleritasu maksmise kohustus isikul, kes maaklerilt teenuse tellib ehk korteri või maja omanikul.
Tarbijakaitseamet on oma seisukohast teavitanud nii Eesti Kinnisvarafirmade Liitu kui ka Eesti Kinnisvaramaaklerite Koda ning edastanud ka kinnisvaraportaalidele pöördumise ettepanekuga üürikuulutuste sisestamisel muuta kohustuslikuks väljaks teabe esitlemine selle kohta, kas maakleritasu lisandub või mitte.
Allikas: http://www.ekfl.ee/
