Kui korterite müügiturul on rahulikumad ajad, siis üüriturg areneb aktiivselt ja tõusujoones. Nõudlus üürikorterite järele on suur. Selline areng on tõusvate laenuintresside taustal oodatav, inimestel ei ole enam võimalik vajalikus mahus kergekäeliselt la
Kuigi eestlased eelistavad pigem elada oma korteris, on siiski inimesi, kes ei ole veel otsustanud, millises kodus nad pikemas perspektiivis elada tahaksid ning eelistavad seetõttu vahepealsed aastad elada üürikorteris. Samuti on olemas nõudlus inimeste seas, kes vajavad üürikorterit kui vaheetappi enne uue eluaseme valmimist või ostmist. Suurenenud nõudluse on tekitanud ka suurenenud välistööjõu ning vahetusüliõpilaste osakaal.
2007. aasta esimestel kuudel kergitasid mitmed üürileandjad uute lepingute sõlmimisel kuutasu kuni 1000 krooni. II kvartalis olulist hinnatõusu olnud ei ole, küll aga on turg iseenesest aktiivsemaks muutunud. Kasvanud on nii pakkumiste kui ka üürikorterite soovijate arv.
Piirkondadest on eelistatud kesklinna korterid ja ka odavama hinnaklassi magalakorterid. Turu aktiivsuse langust on märgata Pirita ja Viimsi suunal, mis on tingitud sealsetest liikluskorralduse probleemidest. Samas on aga tõusnud huvi Kakumäe ja Rocca al Mare üürikorterite vastu.
Üldiselt on nõutumad uutes korterelamutes paiknevad üürikorterid, kuid kui hinnatase selliste objektide puhul jääb kõrgeks, ollakse nõus üürima ka kvaliteetselt renoveeritud korter vanemas elamus. Nagu korterite müügiturul, soovitakse ka üürikorterite puhul eripära, kvaliteetset viimistlust ning muid lisaväärtusi. Üürikorterite puhul on oluline köögimööbli ja vajaliku tehnika olemasolu korteris, ülejäänud mööbli osas on üürnikud nõus järeleandmisi tegema. Kesklinna korterite puhul on määrava tähtsusega parkimisvõimalused. Seda probleemi on süvendanud ka laiendatud tasuline parkimisala. Eelistatud on korterid, mille juures on võimalik tasuta parkida sisehoovis või suletud garaažis.
Kuna inimesed üürivad üha enam kortereid mitte ajutiseks äraolemiseks, vaid vähemalt paariaastaseks elamispinnaks, siis on pikenenud ka üüriperioodid. Kui 2006. aastal oli keskmiseks sõlmitavaks perioodiks pool aastat kuni aasta, siis tänasel turul sõlmitakse lepinguid pigem aastaks ja pooleteist aastaks. Sellest on huvitatud nii üürileandja kui ka üürnikud.
Lähemas tulevikus on oodata üüriturul jätkuvat aktiivsust ja pikemas perspektiivis ka mõningast hinnatõusu. Üürnikud soovivad sisustatud ja kvaliteetselt viimistletud kortereid ning üüriperioodid jäävad keskmiselt aasta ja paari aasta vahele.
Üürihinnad Tallinnas 2007. a II kvartal, (kr/kuus)
| 1-toalised | 2-toalised | 3-toalised | 4-5-toalised | |
| Kesklinn, vana maja | 5 000 – 5 500 | 6 000 – 8 000 | 7 500 – 8 500 | alates 9 000 |
| Kesklinn, uus maja | 6 000 – 7 000 | 7 500 – 9 000 | 10 000 – 18 000 | alates 15 000 |
| Vanalinn | 7 500 – 10 000 | 9 000 – 13 000 | 13 000 – 16 000 | alates 15 000 |
| Äärelinn, vana maja | 4 000 – 5 500 | 4 500 – 6 500 | 6 000 – 8 500 | alates 6 500 |
| Äärelinn, uus maja | 5 000 – 6 000 | 5 500 – 8 000 | 9 000 – 12 000 | alates 10 000 |
| Majad | Üldpinnaga 150 – 320 m2 vahemikus 15 000 – 40 000 kr/kuus | |||
Allikas: Uus Maa Kinnisvarabüroo
Kristina Sõmerik
Üürikorterite atesteeritud konsultant
