Esialgsete andmete põhjal saab öelda, et pensioni II samba reformist kiiret ja hüppelist kasvu ei tekkinud, ent lõplike mõjude kohta on veel vara midagi öelda.
Septembris sõlmiti üle Eesti esialgsetel andmetel ligi 2200 korteri ostu-müügitehingut, mis tähendab kevadise tipu piiri kompamist. Peamiselt takistavad tehingute arvu suurenemist ebakindlusest tekkinud madal pakkumine ning tehinguprotsessile kulutatava aja pikenemine. Kuna nõudlus on püsinud tugevalt stabiilsena, siis hoolimata Euroopa ühest kiireimast inflatsioonist ei seisa lähiajal ees ka liikumist vastupidises suunas ehk tehingute arvu langust me ilmselt ei näe. Üheksa kuu lõikes on tehingute arv 2020. aasta sama ajaga võrreldes suurenenud 24,1% ja 2019. aastaga 10,7%.
Nõudluse ja pakkumise tasakaalutus ning inflatsioonisurve on mõjunud hinnakasvule soodsalt. Septembris oli korteritehingute mediaanhind läbi aegade kõrgeim, ulatudes ligi 1700 €/m2-ni. Mulluse septembriga võrreldes suurenes mediaanhind koguni 20% ning esimese üheksa kuu lõikes oli hinnakasv 11,3%.
Kasvu veab Harjumaa
Tehingute laiapõhjalist kasvu ei esinenud ka maakondade lõikes. Suurim tõusja oli Harjumaa, kus sõlmiti 1200 korteritehingut ehk umbes 200–250 võrra enam kui eelnevatel kuudel. Teistes suuremates maakondades jäi tehingute arv samale tasemele, vähenedes veidi enam Tartumaal (septembris 257 tehingut, juulis-augustis üle 300 tehingu).
Mediaanhind tõusis Harjumaal esmakordselt üle 2100 €/m2, Pärnumaal esmakordselt üle 1250 €/m2, Ida-Virumaal ületas mediaanhind teist kuud järjest 250 €/m2 piiri. Võrreldes mullusega on mediaanhind esimese üheksa kuu lõikes igas maakonnas suurenenud. Absoluutarvudes oli väikseim kasv Ida-Virumaal (ainsana alla 50 €/m2), üle 100 €/m2 kasvas tehingute mediaanhind Tartu-, Harju- ja Pärnumaal.
Korteriturg suurt üllatust ei toonud
Suuremate linnade osas on puudu veel üksiktehingud, kuid olemasolevate tehingute põhjal saab öelda, et vaiksem uusarendusturg mõjutas enim Tartu tulemust, kus korteritehingute arv võib seekord jääda alla 200, samas kui tänavuse aasta keskmine oli siiani 210. Müüdud korterite mediaanhinnaks kujunes aga 1524 €/m2.
Tallinnas müüdi 901 korterit, mis jäi mai tasemele. Mediaanhind oli endiselt kõrge (2220 €/m2), mis jäi alla vaid eelmise aasta detsembri tulemusele. Jätkuvalt on aktiivne Pärnu kinnisvaraturg. Septembris müüdi 92 korterit ja tehingute mediaanhind oli 1524 €/m2, mis annab märku suuremast uusarenduste osakaalust. Narvas toimus 77 korteritehingut ning hinnatase kujunes tänavuse aasta madalaimaks – 380 €/m2.
Esimese üheksa kuu lõikes on Tartus mullusega võrreldes mediaanhind suurenenud 13,8% ja Pärnus 11,2%, Tallinnas ja Narvas on hinnakasv piirdunud rahulikuma tempoga, vastavalt 7,2% ja 5,9%.
Majade turule saabus sügisene rahu
Majade ja suvilate turule on aga ilmselt sügistalvine madalhooaeg kätte jõudnud. Kui alates märtsist sõlmiti üle Eesti selles segmendis igal kuul vähemalt 400 tehingut, siis septembris esialgselt vaid 314. Neist majadega sõlmiti 238 tehingut (eelmisel kuul 326) ning suvilatega 76 tehingut (111).
Aasta kokkuvõttes on tehingute arvu kasv püsinud korteritega samal tasemel, jäädes neljandiku juurde.
Igor Habal, Uus Maa Kinnisvarabüroo analüütik