Hoolimata segasest karmistunud piirangutest ja perede majandusliku olukorra ebakindluse kasvamisest, on tänase turusituatsiooni domineerivaks eelduseks koroonapandeemia kiire kontrolli alla saamine.
Seetõttu on nõudlus kõrge ning veebruaris sõlmiti 1889 ostu-müügitehingut, mida oli veelgi enam kui jaanuaris. Tänase turu pudelikaelaks on pakkumiste vähesus ehk teisisõnu lükatakse kinnisvaraotsused kuni olukorra stabiliseerumiseni edasi.
Eesti korteriturg
Defitsiit nii uusarenduste kui ka järelturu pakkumiste osas on hinnatõusu vedanud, aasta esimese kahe kuu põhjal on korteritehingute mediaanhind aastataguse ajaga võrreldes suurenenud 4,2% (1473 €/m2→1535 €/m2) ning veebruari näitaja (1538 €/m2) jäi alla vaid eelmise aasta kahele viimasele kuule. Maakondade lõikes sõlmiti enim tehinguid Harjumaal (1024 tehingut), Tartumaal sõlmiti 246 tehingut ja Ida-Virumaal 184 tehingut.
Aasta esimese kahe kuu põhjal on suuremates maakondades toimunud kerge tehingute arvu langus, ent nagu me teame, muutub see pilt lähikuudel tunduvalt. Kui tehingute arv on aasta algul suurenenud viies maakonnas, siis tehingute mediaanhind koguni kaheteistkümnes maakonnas. Harjumaal suurenes mediaanhind esimese kahe kuuga 3,8%, Pärnumaal 11,9% ja Tartumaal 18,9%, vastavalt 1969 €/m2-ni, 1095 €/m2-ni ja 1667 €/m2-ni.
Tallinna korteriturg
Tallinnas sõlmiti 784 tehingut, mida oli enam kui jaanuaris, ent ligi 50 võrra vähem kui eelmise aasta samal kuul. Aktiivsema järelturu taustal seekord hinnarekordit ei sündinud, ent neljandat kuud järjest ületas mediaanhind 2100 €/m2 piiri. Aasta esimese kahe kuu põhjal on tehingute arv olnud kerges languses, tehingute mediaanhind on aga suurenenud ligi 9% (1986→2162 €/m2).
Kuigi uusarenduste ja järelturu hinnavahe on suurenenud, pole järelturul enam segmenti, mis võrreldes aastataguse ajaga on hinnalanguses ning pakkumiste vähenemise tulemusena on hinda läinud erilisemad korterid.
Tartu korteriturg
Kui jaanuar oli Tartus äärmiselt aktiivne, siis veebruaris toimus tagasipöördumine normaalsusesse, mis siiski tähendas 164 tehingut, mis veebruaride kontekstis oli keskmiselt tunduvalt aktiivsem. Tehingute mediaanhind oli 1796 €/m2, mille taga on uusarenduste kallinemise ning Lai 29 Duo Loftide mõju.
Taoline mõju tähendas ühtlasi mediaanhinna rekordit. Järelturul sõlmiti 111 tehingut, mis hoolimata pakkumise vähenemisest on tubli tulemus ning jääb Tartu kontekstis praktiliselt keskmise juurde.
Pärnu korteriturg
Pärnu turg oli jätkuvalt aktiivne, mis viitas seekord pigem keskmiselt aktiivsele uusarendusturule, sest tehingute arvu kasvatas seekord järelturg. Kokku sõlmiti 84 tehingut, mida oli rohkem kui varasematel veebruaridel (+13 võrreldes eelmise aasta veebruariga), aga ka viimase poolaasta kontekstis oli tegemist keskmiselt aktiivsema kuuga.
Tehingute mediaanhind oli 1228 €/m2, mis oli võrreldes aastataguse ajaga madalam, ent kui esimese kahe kuu tulemused kokku lüüa, siis on 2021. aastal tehingute mediaanhind suurenenud 6,3% (1174→1248 €/m2). Tehingute arv on esimese kahe kuuga langenud 9 võrra, mis on peamiselt tulnud uusarenduste mahu languse pealt, samas kui järelturu tehingute arv on hoolimata pakkumise vähenemisest suurenenud.
Narva korteriturg
Narvas sõlmiti 66 tehingut, mis võrrelduna varasemate veebruaridega oli keskmisest kõrgem tulemus – mullu sõlmiti näiteks 58 tehingut, tunamullu 62 tehingut ja 2018. aastal 64 tehingut. Tehingute mediaanhinna näitaja langes võrreldes jaanuariga tavapärasemale tasemele (423 €/m2), ent oli siiski kõrgem kui viimaste aastate keskmine tase.
Kui esimese kahe kuu tehingute arv on jäänud mullusega laias laastus samale tasemele, siis mediaanhind on suurenenud enam kui 50 €/m2 võrra. Mediaanhinna kasvu, ehkki palju madalamalt tasemelt on näidanud ka teised suured Ida-Virumaa linnad, mis nagu teisteski piirkondades tuleb pakkumise languse arvelt. Defitsiitseks kaubaks on muutunud ka remonti vajavad 1- ja 2-toalised investeerimiskorterid.
Igor Habal, Uus Maa Kinnisvarabüroo analüütik