Kui hiljutise majandusseisaku ajal olid üsna populaarsed remontivajavad korterid, siis nüüd, aina kasvavate ehitushindade valguses on näha, et nõudlus on kasvanud enam renoveeritud korterite osas.
Käesoleva aasta kogemuste põhjal võib välja tuua, et näiteks magalapiirkondade 1-toalisi kortereid ostvad kliendid on tihti inimesed, kes soetavad korteri esialgu väljaüürimiseks, et see hiljem oma täisealiseks saanud lastele esimeseks elukohaks anda. Paljud väikekorterid ostetakse laenuta, säästude eest, mis seni pangaarvetel seisnud ja seetõttu soovitakse olemasoleva summa eest saada võimalikult parim väljaüüritav pind.
Renoveeritud korterite eelistamisele aitab kaasa ka see, et üsna tihti puuduvad ostjatel teadmised ja ka vahendid korteri remonttööde teostamiseks. Head ehitusmeest, kes teeb kvaliteetset tööd ja on ka oma hinnaklassilt vastuvõetav, ei ole aga kerge leida.
Hinnavahe renoveeritud ja remontivajavate 1-toaliste tüüpkorterite puhul on näiteks Lasnamäel üsna tihti 3000-4000 eurot. Sellise summa eest ei ole remontivajavas korteris võimalik heal tasemel parendustöid teostada – akende vahetus, sanitaarruumide remont, uued torustikud ja plaatimistööd maksavad kvaliteetse teostuse korral kokku enam.
Linnaosade lõikes on korterite juures oluline infrastruktuur, kommunaalmaksete suurus ja ühistu toimekus. Kesklinnas on oluline elumaja asukoht, kindlasti parkimiskoht ja rohelisem keskkond, mis oleks linnakärast veidi eraldatum. Äärelinnas on määrav transpordiühendus kesklinnaga ja ka kaugus kesklinnast.
Käesoleval aastal on paremini läinud tehingud 1-2-toaliste korteritega. Suuremate korterite müük võtab enam aega, sest nende osas on nõudlus väike, kommunaalmaksed suured ja see on tinginud hindade languse.
Artikkel ilmus delfi.ee-s
