Suure osa inimeste jaoks on kinnisvarasse investeerimine lihtsam ja selgem investeering kui näiteks aktsiatesse. Kui aktsiate või fondide puhul puudub inimesel kontroll ja side investeeringuga, siis kinnisvara puhul on igal omanikul võimalus oma investeeringut otseselt kontrollida – valida üürnikku, määrata üürile andmise periood ja üürihinda vastavalt turuolukorrale korrigeerida.
Tulu tootev kinnisvaraportfell on parim pensionifond. Mujal maailmas on üsna tavaline, et ka suured fondid investeerivad pensioniraha lisaks ka korteritesse ning loovad nende kaudu fonditulu. Sama taktikat kasutades aga üksikisikuna on üüritulu loomine võimalik ka Eestis.Pealegi on üüritulu palju vähem sõltuv hinnatõusudest ja -langustest, kui börsil lausa tundidega juhtub tõuse või langusi. Seega on kinnisvara tunduvalt stabiilsem. Arusaadavalt avaldub majanduse üldine mõju ka üürihindades, kuid pigem ei juhtu see üleöö.Jõudes pensioniikka, on inimesel lisaks riiklikule pensionile tagatud igakuine lisatuluallikas üürikorterite näol.
Pensionifond on võimalik luua ka suhteliselt väikeste summadega, ostes korteri(d) ja seejärel need välja üürida. Näiteks alates 15 000-20 000 eurost piisab, et luua tulutootev pensionifond. Ostes korterid Haapsallu või Viljandisse, on üüritulu iga kuu 120-160 eurot, tootlikkusega kuni 8%. Tallinnas on keskmine üüritootlikkus 5%, mis on iga aastaga kerkinud seoses kasvavate üürisummadega. Kokkuvõtteks on tulutootev üürikinnisvara pensionifondina kindlasti palju tootlikum, kui hoida raha lihtsalt sukasääres või pangakontol, kus inflatsioon selle ära sööb ning kui usaldust fondide või aktsiate vastu vähe, saab oma investeeringut igal hetkel kontrollida.
