Ettenägelik inimene kavandab juba täna oma tuleva aasta suuremad ja kulukamad tegevused, on see siis turismireis atraktiivsesse sihtpunkti või hoopis maakodu üürimine või ostmine, kas siis lihtsalt puhkamiseks ja liblikate püüdmiseks, poti-põllumajanduse arendamiseks või läbi aasta elamiseks.
Harjumuspärase reegli järgi ostetakse sügisest kevadeni rohkem kortereid ja kevadest sügiseni maju, krunte ja suvilaid. Viimased aastad on näidanud, et aina enam hakkavad inimesed suvekodude ja maamajade vastu huvi tundma juba läbi aasta. Eestlane armastab oma maja ning aeda ning võimaluste avanedes liigutaksegi oma elamisega korterist eramusse.
Suvila valikul tuleks juba alguses läbi mõelda, kas see jääbki suvilaks või soovitakse tulevikus seal aastaringselt elada. Arvestada tuleb sellega, et tulevikus renoveeritav hoone peaks jääma seadusega kooskõlla ning seetõttu tuleb suvila ümberehitusega seotud ehitustingimused täpsustada kohaliku omavalitsusega. Vähem olulised pole ümberehitusega kaasnevad renoveerimiskulud.
Hinnanguliselt on suuremates suvilarajoonides kuni pooled suvilatest ümber ehitatud eramuteks. Suvilapiirkondades ei seata renoveeritavale hoonele nii kõrgeid nõudmisi, seega on suvila ümberehitamine eramuks märkimisväärselt odavam ning lihtsam kui uue maja ehitus. Tuleb muidugi jälgida, et lisainvesteeringud võivad suvila uuendamisel kujuneda suhteliselt kõrgeks, sest vaid suvehooajaks mõeldud hoone uuendamine võib kaasa tuua ootamatuid väljaminekuid ning projektimuudatusi. Kindlasti peab kontrollima ja hindama hoone soojapidavust, lisasoojustamine võib kaasa tuua põhjalikke ümberehitusi ja kulutusi. Lisaks peab kontrollima põhikonstruktsioonide, vee- ja kanalisatsiooni- ning elektrisüsteemide olukorda ja nende aastaringse kasutamise võimalusi.
Kui pere on plaaninud endale oma isikliku maakodu soetamist, siis parim aeg selle mõtte elluviimiseks on just suvitushooaja lõpuperiood. Jättes suvilaostu kevade peale, on müüjatel võimalus ostuhuvilist hinnaga survestada: pime talvekaamos on möödas, päike tuuritab juba kõrgelt ning huvilisi turul juba liigub – suurem nõudlus lubab ka müüjal kõrgemal hinnal promeneerida.
Suvekodu ostu kasuks just sügisel räägib tõik, et suvila ümbrus on nähtaval täies hiilguses koos valminud viljadega, hoone, haljastus ja tehnilised kommunikatsioonid on tööfunktsioonil ning ei ole veel talveune tarbeks kokku pakitud. Turvalisuse huvides viiakse maakodudest talveks ära kogu „pikanäpumehi“ kartev sisustus, kodumasinad ja aiatöötehnika, aknad suletakse luukide, aknakatete või -trellidega. Sellised suurejoonelised ettevalmistused talveks ei ole vajalikud kohtades, kus valvab turvafirma või kus naabriks on alalised elanikud – naabrivalvesüsteem hoiab kinnisvaral silma peal.
Varakevadise ostuhuvi korral ei pruugi ostja veel näha suvila väärtusi, sest talve üleelamiseks tühjendatakse veetorustikud, veeboilerid ja veepaagid, keeratakse kinni veekraanid, lülitatakse välja elekter, soojustatakse külmakartvad tehnosõlmed ning kevadeks pole kogu hoone süsteemid veel valmis seatud. Talvekülma mittetaluvad lilled ja taimed on kinni kaetud ning kevadel koos terve aiailuga veel peidus ja ostja ei saagi aru, milline suurepärane haljastus konkreetset maakodu kaunistab.
Suvilate soetamise tendents kinnisvaraturul liigubki selles suunas, et hääbub maakodude ostusesoonsus – vajadusel võid endale maakodu valida aastaringselt. Teadmiseks tasub vaid võtta, et nutikam on teha seda sügisel, kui soovitakse saada ostetavast parimat ülevaadet.
Artikkel ilmus Maalehes
