04. juuni Äripäevas annab maakler Liina Tettermann nõu, kuidas omanik saab tõsta oma kinnisvara väärtust ning mis aitab määrata õigast hinda oma korterile.
Oma kinnisvara müüma asudes ei tasu ette võtta mahukaid investeeringuid kinnisvara väärtuse tõstmiseks. Keeruline või võimatu on muuta peamisi tegureid, mis hinda kujundavad nagu asukoht, vaikse või mürarikka liiklusega tänav, maja ehitusaasta ning selle seisukord ja kvaliteet, korteri planeering, vaade ning paiknemine ilmakaarte suhtes). Samas võib aidata korteri õiglast hinda määrata kui seda vaadata nö kriitilise külalise või kliendi silme läbi – potentsiaalsel ostjal on end neutraalses, puhtas korteris kergem oma kodu ette kujutada ning lihtsad tegevused nagu ülearuste esemete korterist välja viimine, isiklike pisiasjade kokku korjamine ning puhtus võib müügiprotsessi oluliselt kiirendada.
Tihtipeale inimesed vaatavad arusaadavalt oma korterit kui hoole ja armastusega sisustatud kodu ning hind kujundatakse läbi selle, kuidas ta hindab kinnisvaraportaalides olevaid kortereid – tihti tundub, et nende korter on mingis emotsionaalses subjektiivses võttes parem (ilusam tapeet, uuem mööbel, parem vaade, soliidsem naabruskond vms). Kuid ostja väärtused ning vajadused korteri ostmisel on tihti erinevad ning enamus juhul ei ole talle oluline mööbel või siis rikkalikum vaade. Ta lähtub oma vajadustes eelkõige oma eelarvest ning sellest, mis pank on talle ütelnud. Seega kui ostja leiab endale sobiva korteri, siis tihti kujuneb talle sobiv hind – müügihind miinus remondile kuluv raha.
Kinnisvara kipub Eestis olema pigem privaatne teema. Kuna tegemist on otseselt krediidivõimekust ja sissetulekuid puudutavate delikaatsete andmetega, jäävad ostu ja müügiga seotud küsimused ka lähemate sõprade hulgas ja pereringis arutlusteemadest välja. Nii jäävad ka väärtuslikud kogemused vahetamata.Tavaliselt arvavad omanikud, et korteri maitsekas kujundus ja korterisse jääv sisustus on korterile lisandväärtuseks. Mõnikord on see tõesti nii kuid arvutama asudes ei anna liidetavate summad kuidagi kokku. Nii kipuvadki ostjad teiselt poolt arvama, et kuulutustes kajastuv hind ongi nö kauplemise algus ehk antud hinnast võib veel julgelt ka 10 000 eurot soodustust küsida. Reaalsuses saab aga kinnisvarale määratud aus ja turu seisule vastav hind nii mõnigi kord ka tehingu hinnaks.
Kindlasti tasub oma kodu vaadata kriitilise külalise silmadega – tavaliselt jääb endale märkamatuks kerge sanitaarremondi vajadus ja on keeruline mõista fakti, et kasutatud mööblit on kliendid reeglina valmis ostma pigem sümboolse hinna eest. Samuti peab arvestama tundliku teemaga – mida stiilsem ja omapärasem on sisekujundus, seda keerulisem on potentsiaalsel ostjal end selles korteris elamas ette kujutada.
Loota ei tasu ka “rikastele välismaalastele” – kuigi Tallinnas on kinnisvara ruutmeetri hind odavam kui näiteks Helsingis, ei kipu kliendid iseseisvalt ülehinnatud kinnisvara kokku ostma vaid ostuks ette valmistudes peetakse nõu kogenud asjatundjatega.
Kui on soov korterit siiski ise müüa, tasub kaaluda mõnelt kinnisvarabüroolt tasulise konsultatsiooni tellimist. Kindlasti küsige ka, milliste andmete põhjal maakler teile avaldatavad hinnaotsused teeb – hea maakler arutab hinna läbi ka hindajate ning teiste maakleritega.
Kommentaar ilmus 04. juuni Äripäeva paberväljaandes.
