MIPIM on lühend, mida kinnisvaramaailmas juba aastaid lahti ei seletata. Maailma suurimal kinnisvaramessil on kindlaid toetajaid ja skeptikuid ilmselt pea võrdselt, aga iga-aastane osavõtjate arv ei jäta kahtlust, et tegemist on kinnisvara alal globaalse tähtsusega üritusega.
Kaheksakümnendate lõpus Euroopa-kesksena loodud projekt on tänaseks üle elanud mitu majandustsüklit ning ei näita endiselt märke hääbumisest. Pigem vastupidi – ka nn uued turud on omaks võetud ja seetõttu tuleb igal aastal esitlusele sadu uusi projekte ja ärilahendusi. Tänu sellele on see mess kujunenud millekski, mida võiks nimetada kollektiivse kinnisvarateadvuse arengu indikaatoriks.
Käesolev aasta ei olnud erand. Uued ideed, väga heal tasemel konverentsid, prominentsed esinejad ja ambitsioonikad projektid. Mis aga pikaajalisele külastajale selgelt silma jäi, oli peaaegu igav praktilisus. Keskkonnasäästu ja kokkuhoiu ajastule omaselt olid fookuses pigem lihtsus ja traditsioonide taastamine kui säravad monumendid.
Meenutuseks, õitsvatel buumiaastatel viis piirideta (tihti ka mõistuseta) raiskamise kummardamine selle messi meeleolu ja keskkonna selliste liialdusteni, et polnud keeruline ennast samastada Alice’iga imedemaal. Jalutades sadu ruutmeetreid katvate vilkuvate, häälitsevate ja liikuvate makettide vahel, tekkis paratamatult kohmetus, kui püüdsin oma pragmaatilise põhjamaise meelega jõuda valemini, mis aitaks mõista, millises korrelatsioonis on stendiassistentide seeliku ja jalgade pikkus objekti realisatsiooni edukusega. Paari aastaga selgus, et suhe puudus.
Suure rahapõletamise peo vältimatu lõpu aastatel 2009-2010 oli meeleolu Cannes’is aga sedavõrd depressiivne, et ka kõige ratsionaalsemate ja kasumlikemate lahenduste puhul püüti oma vaimustust geniaalsete projektide vastu peita finantseerimisvõimekuse puudumise taha. Seetõttu tuli tollal esile ainult vorm ja puudus innovatiivsus.
Seekordne MIPIM 2012 tõestas edukalt, et kinnisvaraäri on tagasi.
Pea prohvetliku ettenägelikkusega olid messi korraldajad (kes valivad teemasid mitme aasta vältel) otsustanud valida sel aastal võõrustajamaaks Saksamaa. Juba eelmise aasta keskpaigast katkematult Euroopa ja kogu maailma pilke koondava tehnokraatide hälli võõrustaja staatus oli suurepärases kooskõlas ratsionaalsuse ja jätkusuutlikkuse temaatikaga, mis kumas läbi praktiliselt kõigist messil esitletud projektidest.
See tähendas ühtlasi ka seda, et üldine meeleolu ja esitletud projektid omasid märkimisväärselt suuremat seost ümbritseva maailmaga. Need olid teostatavad! Ja mis põhiline, kinnitasid, et algatused keskkonnasäästu valdkonnas on leidnud lõpuks globaalse toetuse.
Nähtavaks trendiks kinnisvaramaailmas on sisu eelistamine vormile. Kaasaegsed keskkonnanõuded seavad järjest rohkem piire kinnisvara välisele keerukusele, seetõttu oli messil selgelt vähem pelgalt visuaalsele vormile rõhuvaid projekte.
Iga-aastase auhinnagala nominentide seas oli palju traditsioonilist arhitektuuri, vana ja uue kombineerimist ning taastuvenergia kasutamisele orienteeritud projekte.
Võitjate hulgas oli näiteks loodusesse integreeritud hotellikompleks Vietnamis või vana raamatukogu piirkonna keskuseks rekonstrueerimise projekt Kopenhaagenis. Külastajate lemmikuks oli kombineeritud kasutusega linnakvartal Soulis, Lõuna Koreas ja žürii valikuks kujunes 19. sajandi postkontori renoveerimisprojekt Hamburgis.
Kõike seda arvestades on mul siiras heameel, et just sel aastal oli MIPIM’il oma stendiga esindatud ka Tallinna linn. Vaatamata kinnisvaraettevõtjate eestlaslikult külmale suhtumisele ühistesse ettevõtmistesse, õnnestus Tallinna linnal ja Ettevõtlusametil tuua MIPIM’ile kaasa kaheksa Eesti kinnisvara tippettevõtet: Riigi Kinnisvara, Tallinna sadam, Kaamos Kinnisvara, Süda maja, EEREIF, ProKapital, Baltic Property Fund ja Uus Maa Property Advisors.
Meie abiga õnnestus luua messistend, mille üle võis tõesti uhkust tunda. Linna ja ettevõtete poolt kaasa toodud projektid hõlmasid praktiliselt kogu skaalat meie olemasolevatest objektidest ja lähituleviku arendusprojektidest – jahisadamatest tootmisaladeni ja korteritest kaubanduseni.
Kõik need said suurepärase väljundi linna stendi videoekraanidel ja külastajate huvi meie turu vastu oli meeldivalt kõrge. Tallinna mereäärsete alade taaselustamise kava huvitas selgelt paljusid investoreid ja konsultante. Suurt huvi näidati üles meie poolt esitletud kesklinna ärihoonete ja kaubanduskinnisvara vastu. Stendikülastajate hulgas oli arvukalt meie lähinaabreid igast ilmakaarest ja ka pisut kaugemalt (näiteks Tšiilist, Kanadast, Singapurist, Monacost ja USA-st).
Kinnisvaramaailm vajab sellist suhtluskeskkonda ja tänu Tallinna linna osalemisele sel aastal usun, et paranes ka professionaalide dialoog avaliku sektoriga.
MIPIM’i tulemuslikkust mõõtku igaüks ise, aga rahvusvahelise kinnisvaramaailma mõistmise huvides ei tohiks seda messi kuidagi alahinnata. Infoajastu suurim pettekujutelm on, et kogu info on internetiavarustes kättesaadav ja mõistetav. Tegelikkuses võib ka kõige objektiivsemat infot tuhandel moel tõlgendada. Messikülastuse eeliseks on võimalus turuosalistega vahetult suhelda ja isiklikul tasandil mõista, mis nende tegevust motiveerib.
Juba pea aasta aega väldanud eurokriis on mõjutanud ka Eesti ärikeskkonda ning seetõttu tahaks lõpetuseks tsiteerida MIPIM’il esinenud Saksamaa endist välisministrit Joschka Fischerit. Vastates ühe kreeka ärimehe küsimusele, mida ta soovitaks Euroopa ja Saksamaa kolleegidele, et tulevikus vältida sellist kriiside süvenemist nagu on hetkel juhtunud Kreekaga, ütles hr Fischer: “Ma oleks soovitanud neil sõita Ateenasse ja rääkida inimestega ning väljendada oma otsest hoolivust. Jahtuge maha ja hakake omavahel rääkima!” Mulle tundub, et seda sama vajab Eesti ühiskond täna.
Kinnisvararingkondades on omavaheline suhtlemine pärast kriisi muutunud märkimisväärselt tihedamaks ja olgem ausad, see hakkab aina positiivsemalt mõjutama kvaliteeti ja meie elukeskkonda. Võitjad on kõik. Seega minu jaoks avas ja laiendas MIPIM ka sel aastal maailma.
