Majanduse toibumisest hoolimata oodatakse Euroopa Kinnisvaraturugudel valdavalt hindade langemist ka sel aastal.
Monaco
 |
Monaco Vürstiriik on oma ca 2 km2 pindala ning 33 000 elanikuga maailmas pindalalt väiksuselt teine riik ning kõige tihedamini asustatud riik maailmas. Monacos elamisest on huvitatud paljud tänu eraisiku tulumaksuvabadusele. Tulumaksuvabadus ongi ilmselt rikkaid sinna meelitav faktor, sest kinnisvarahinnad seda kahjuks ei ole. Monacos tuleb 40 m2 korteri eest maksta umbes 1 700 000 eurot ning keskmine üüritootlus on kõigest 1,2%. Seega on Monaco kinnisvarahinnad maailma kõrgeimad ja üüritootlus madalaim. |
Hetkel on korterite keskmised ruutmeetrihinnad tõusnud 32 308 eur/m2. 2006–2008 tõusid hinnad 51% ning eelnenud aastakümnel on olnud aastane kasv keskmiselt 10%, mis muudab sealse kinnisvarainvesteeringu huvitavaks.
Inglismaa
Ka Inglismaa on kogenud viimaste aastatega sügavat majanduskriisi. Tugevat mõju majandusele on avaldanud üldine maailmamajanduse jahenemine, aga ka Islandi kriis. Kinnisvarahinnad jõudsid haripunkti 2007. aasta 3. kvartalis, millele järgnes sügisel 2007 alanud kinnisvarahindade langus. Põhi saavutati 2009. aasta 1. kvartalis, kui hinnad stabiliseerusid ning algas taastumine. Taastumine pidurdus 2010. aasta 3. kvartalis ning Bank of England ennustab selleks aastaks väikest kinnisvarahindade langust. Inglismaa keskmised ruutmeetrihinnad on siiski tõusnud 12 617 eur/m2 ning keskmine saadav üüritulu on 4,38%.
Venemaa
Venemaa kinnisvaraturul nähti ennenägematut hindade hüppelist kasvu, kus korterite hinnad tõusid ajavahemikus 2000 kuni 2007 436%. Alanud majanduslangus ei jätnud ka Venemaad puudutamata ning tänaseks on korterite hinnad langenud keskmiselt 7%. Eelmisel aastal toimunud majanduse taastumine on aga juba tõstnud korterite hindu paari protsendi võrra. Hetkel veel ületab pakkumine nõudlust, kuid 2011. aastaks ennustatakse nõudluse kasvu kuni 60%.
Keskmised hinnad on 9986 eur/m2 ning Moskva keskmine üüritulu 3,41%.
Hispaania
Eestlaste hulgas populaarne puhkuseriik, aga ka paljude eestlastest kinnisvarainvestorite sihtkohana tuntud Hispaania on viimasel aastal maadelnud sügavas majandus- ning ka kinnisvarakriisis. Hispaania kinnisvaraturu langus algas 2007. aastal ning tänaseks on hinnad langenud keskmiselt 30%. Kuigi 2010. aasta 2. kvartalis nähti esimesi stabiliseerumise märke, jätkasid kinnisvarahinnad aasta lõpus siiski langust. Hispaanias on siiamaani kinnisvarabuumi ajal ehitatud ning seni müümata objekte statistikaameti andmetel veel 1 miljon. Hinnanguliselt võtab selle koguse müümine kaks kuni kolm aastat.
Hispaania keskmised ruutmeetrihinnad on 3 800 eur/m2, kuid päikeserannikute objektide hinnad on tunduvalt odavamad. Hetkel müügis olevate korterite hulgast võib leida näiteks ühe magamistoaga korteri Torreviejas 961 eur/m2!
Kui mõelda, et pärast II maailmasõda sündinud jäävad varsti pensionile, on investeering päikeserannikutele ahvatlev.
Kreeka
Kreeka kinnisvarahinnad kogesid hüppelist kasvu pärast Ateena 2004. aasta olümpiamänge, kui huvi Kreeka vastu mänge külastanud inimeste ning investorite seas kasvas. Aastane hindade kasv ulatus isegi kuni 30–40 protsendini ,mis kõigepealt aeglustus 2007. ja 2008. aastatel ning muutus languseks 2009. aastal. Praeguseks on kinnisvarahinnad tasemel 4543eur/m2.
Võib öelda, et Kreeka majanduskriis algas alles 2009. aastal, samal ajal kui paljud teised Euroopa Liidu liikmesriigid näitasid juba majanduse stabiliseerumise märke. Statistikaameti andmetel on müümata uusi kinnisvaraobjekte 250 000. Seega 2011. aastaks oodatakse kinnisvarahindade ning majanduse languse jätkumist.
Itaalia
Itaalia kinnisvarahinnad on viimase 10 aastaga tõusnud 77,36%, olles praegu 3869eur/m2. Rooma ja Milano hinnad on aga selgelt kõrgemad, olles üle 5 000 eur/m2. Tänu Itaalia laenupoliitikale sellist kinnisvarabuumi, mida näiteks Hispaanias nähti, ei juhtunud.
Türgi
Türgi on viimaste aastatega arenenud väga populaarseks paigaks turistide hulgas. Muutunud pankade laenupoliitika ning majandusreformid on aidanud kaasa, et Türgil on Euroopa kõige kiiremini kasvav majandus. Lisaks on Türgi olnud aktiivne Euroopa Liiduga liitumiskõnelustes. See kõik on toonud palju uusi huvilisi ka kinnisvaraturule. Türgi rannikualadel on alustatud mitmeid uusi arendusi ning hetkel veel madalad, aga järjest kasvavad ruutmeetrihinnad toovad järjest uusi kinnisvarainvestoreid turule.
Türgi keskmised hinnad on 1 749 eur/m2, aga päikeserannikute uute arenduste hinnad on palju madalamad, alates 570 eur/m2, kusjuures arendused on tihti ranna ääres, mida ei saa öelda odavamate Hispaania arenduste puhul.
Soome
Soome kinnisvarahinnad tõusid 2001-2008 55%, kuni 2008. aastal laenuintressid kasvasid üle viie protsendi. Paljud uued arendused külmutati ja majanduses ning kinnisvaraturul kogeti 2009. aasta alguses lühikest langust, kuid odavnenud laenud ning nõudlusega võrreldes vähene pakkumiste arv tekitas jätkuva kinnisvarahindade kasvu. Tänaseks on Soome kinnisvarahindade keskmine 4 445 eur/m2.
Bulgaaria
 |
Bulgaaria kinnisvarasektoris kogeti ennenägematut, kaheksa aastat kestnud buumi, kui kinnisvarahinnad tõusid 300% ajavahemikus 2000–2008. Bulgaaria oli ka eestlastest kinnisvarainvestorite huviorbiidis ning paljud ostsid kortereid päikeserannikule, kuna ruutmeetrihinnad olid madalad ning kasvasid hüppeliselt. Hinnalagi saavutati 2008. aastal ning kinnisvaramull lõhkes. Paljud investorid olid ostnud kinnisvara eesmärgil korterid maha müüa enne maja valmimist kasumiga. Nähti, et mull lõhkeb, investorid ei olnud nõus rohkem sissemakseid tegema ning arendajad läksid pankrotti ning investorid kaotasid juba investeeritud raha. |
Tänaseks on hinnad tipptasemest kukkunud ca 40%. Bulgaaria pealinnas Sofias oli näiteks 2010. aasta alguseks hinnad langenud 37%, tasemele 797 eur/m2. Kuna Bulgaaria majandus on endiselt nõrk ja korteriturul on ülepakkumine, langevad hinnad veelgi.
Saksamaa
Saksamaa kinnisvaraturg on igati huvitav. Ühelt poolt on Saksa majandus Euroopa vedur, aga samas kinnisvaraturg jääb tulemuslikkuselt alla selle, mida majanduse näitajatest võiks eeldada. Üks põhjus on raskused Ida- ja Lääne-Saksamaa ühendamisega. Pärast ühendamist 1990. aastal alustati mitmete uute ehitusprojektidega, mida toetas riik, kuid mis osutusid kahjumlikeks, kuna jäädi alla oodatud üüritasemest. Aastatel 1995 kuni 2005 langesid näiteks Berliini kinnisvarahinnad 7,75%, samal ajal kui mujal Euroopas nähti buumi.
Saksa kinnisvaraturu eripäraks on maailma suurim üürikorterite osakaal. Üle 50% inimestest elab üürikorterites, mis iseenesest on kinnisvarainvestorile huvitav. Üüritootlus näiteks Berliinis on väiksemate korterite (30 m2 – 60 m2) 5,4% – 6% ning suuremate (90 m2 – 250 m2) 4,3% – 4,8%.
Pikkemas perspektiivis murettekitav on fakt, et Saksamaa iive on negatiivne. Aastast 2002 on Saksamaa rahvaarv langenud umbes 50 000 inimese võrra. Lisaks on rahvas vananemas, trend, mis jätkub vähemalt aastani 2030. Tänaseks on Saksamaa kinnisvarahinnad 2141eur/m2, milles ei ole oodata suurt kasvu ka lähitulevikus.
