Uus Maa Lõuna piirkonna vanem Ave Klaseriga hakkab meil jutt sellest peale, et kas maakleriks sünnitakse või saab saab heaks müügimeheks õppida? See on muidugi igavene küsimus, mille kohta on igaühel oma arvamus.
Ave seisukoht on see, et kinnisvaramaakleril peab olema sünnipäraseid eeldusi, et oma tööd teha. Aga millised on siis need omadused Ave juures, mis teevad temast sündinud kinnisvaramaakleri?
Ave alustas oma tööinimese elu juba õige varakult, 15 aastaselt. Ta töötas mitmes baaris baaridaamina, seejärel Tele2-s müügijuhina. Seega suhtlemine ning müümine on tema jaoks sedavõrd omased, et kinnisvaramaaklerina alustamine ei olnud talle raske.
“Müümine peab tulema loomulikult,” rõhutab ta, “müük põhineb usalduse loomisel. Ning emotsiooni tekitamisel.”
Ent kas nii lihtsalt ja lühidalt saabki Ave kokku võtta oma saladuse, miks temast on saanud sedavõrd edukas kinnisvaramaakler? Käibekuninganna 2008 ja 2009. Ja ärgem unusta, et Ave tuli Uus Maasse 2006. See tähendab, et ta alustas oma karjääri buumi tipul ning edasi läks turg ju kogu aeg hullemaks ning hullemaks.
Uurin siis edasi, et milles seisneb Ave edukuse saladus. Siin ei saa kahelda, et Ave isikus on midagi sellist, mis muudab ta edukaks maakleriks, ent mis see on?
Küsin seda otsekoheselt ning saan ka otsekohese vastuse. Ja Ave vastus ongi: “Olen otsekohene!”
See vastus üllatab mind mõnevõrra. Olen kinnisvaramaakleri tööst seni veidi teisiti aru saanud. Minu arust on tähtis olla võimalikult diplomaatiline, et kaks poolt ehk müüja ja ostja omavahel kompromissi leiaksid. Aga, et mõlemile otse välja öelda, mis neist arvan… Selle peale ma poleks tulnud. Ent Ave selgitab, et otsekohesus on olnud tema edu pant. Kuidas siis nii?
Nagu juba kuulsime, tuli Ave tööle 2006. aasta, mis tähendab, et peale assistendi aega hakkas omal käel tehinguid tegema kõige raskemal hetkel ehk siis buumi tipus. Aga Ave väidab, et need on tema kõige edukamad aastad – aeg, mil hinnad langesid.
Siin jõuamegi otse põhjuse südamikuni, miks Ave oli edukas. Kui hinnad langema hakkasid, elasid müüjad illusioonis, et nende kinnisvara maksab rohkem kui tegelik turuhind. Kohe palju rohkem. See muutis maakleri jaoks tehinguni jõudmise äärmiselt keeruliseks, sest ostjal ning müüjal olid sedavõrd erinevad nägemused, kui palju miski asi võiks maksta. Siin tulebki mängu Ave oluline iseloomuomadus, ehk otsekohesus. “Ütlesin otse välja,” kinnitab ta. “Ütlesin müüjale otse välja, et ta saab praegu sellise hinnaga müüa, ent kui ta ootab, siis hind langeb ning ta selle hinnaga müüa enam ei saa. Et tal pole mõtet oodata.”
Tõepoolest, pole midagi lihtsamat. Ent igaüks seda ei suuda ning ega igaühel välja ei tulekski. Ilmselgelt on Ave olekus ning iseloomus nii palju vahetust ning lihtsust, et tema otsekoheselt välja öeldud seisukoht ei tundu solvavana. Vastupidi, inimene saab aru, et talle antakse head nõu. Ja Ave annabki head nõu.
Esialgu töötas Ave Haabersti piirkonnas, ehk siis müüs Õismäe tüüpkortereid. Ent see piirkond talle nii väga ei meeldinud. Nüüdseks on ta keskendunud Kristiinele ja Nõmmele, mis pakub hoopis enam vaheldust. Aga korterite peale on truuks jäänud, sest majade müümine on tema sõnul ikka veidi teistmoodi töö. Võtab rohkem aega.
Tundub, et kui Ave on oma töös nii edukas, siis ta on oma tööga rahul. Nii see ongi. “Minu töö meeldib mulle esimest korda elus,” ütleb ta Uus Maa kohta. Ning see on suur tunnustus. Mis ajendab teda Uus Maa kohta nii hästi ütlema? “Nimi. Koolitused. Juhtkond seisab raskel hetkel sul selja taga. Ühtekuuluvustunne,” loeb Ave talle omase aususe ja otsekohesusega ette need punktid, mis muudavad Uus Maa talle unelmate töökohaks.
Nüüd on Avel ka keskastmejuhi kohustused, kuna ta on piirkonnavanem. Ta tunnistab – ja jällegi otsekoheselt – et see amet on keeruline. “Olen kahe kivi vahel – ühelt poolt juhtkond, teisalt piirkonna maaklerid.” Keskastmejuht kahe tule vahel. Eks keskastmejuhi amet ongi selline, tunnistan ning möönan, et Ave saab tänu oma isiksusele kindlasti hästi hakkama.
Ave tuli Uus Maasse tööle sõbranna soovitusel, ent kas ta soovitaks noorel inimesel hakata kinnisvaramaakleriks? Avele omaselt, ei kõhkle ta vastusega ning sõnastab selle väga lihtsalt: “Tugev inimene peab olema, et 24/7 valmis olla. Ja pereelu võib see amet segama hakata.”
Mis on Ave tuleviku unistused? Kuhu ta tahab välja jõuda?
“Elan päev korraga,” vastab ta konkreetselt. Ent kui oleks majanduslik sõltumatus?
“Siis läheksin elama kuhugi soojale maale, igal juhul Eestist ära,” tunnistab ta, ent avaldab arvamust, et kindlasti ei jääks ta seal palmi alla peesitama, vaid avaks oma äri. Kohviku näiteks.
Lõpetuseks üks lugu Ave kohta, mis teda inimesena kindlasti hästi iseloomustab. Ave müüs Õismäel ühte korterit. Noorpaaril pidi peagi laps sündima. Sel päeval, kui laps sündis, olid Avel värskele emale Uus Maa poolt lilled sünnitusmajja saadetud. Noored vanemad olid väga üllatunud. Ja õnnelikud.
