Kärgpere kontseptsioon on tänapäeval juba tavapärane ega ole midagi erakordset, kui perede ühinemisel olemasolevad elukorralduslikud lahendused enam ei sobi ning tuleb leida päris uus kodu, mille planeering arvestaks kõigi pereliikmete huvide ja vajadustega.
Oma töös puutun tihti kokku kärgperedega, kes mingil hetkel peavad müüma oma senise kodu ning otsima uue, mis võtab arvesse pere kasvu väga väikese perioodi jooksul. Tihtipeale ei ole asi sugugi nii lihtne, et ostaks lihtsalt suurema korteri või maja. Kärgpere ei ole tavaline suurpere, vaid seal saavad kokku erinevad pered oma harjumuste ja vajadustega.
Järgnevalt toon välja seitse olulist punkti, mille peale tasub mõelda ning mida pereringis läbi arutada enne, kui märkimisväärne väljaminek uue kodu soetamiseks teha.
Kas maja või korter?
Mõni on täielikult maja inimene ja teine korteriusku. Kärgpere tekkimisel tuleks väga konkreetselt majade ja korterite plussid ja miinused kirja panna.
Ei ole saladus, et maja on miski, mis vajab alati tähelepanu. Idee, et lapsed saavad oma aias mängida ei pruugi üles kaaluda seda lisaenergiat, mida hakkate vajama maja korras hoidmiseks. Korter seevastu ei võimalda seda, et teed ukse lahti ja lased lapse tagaaeda mängima. Samas on meil ka väga kauneid perekortereid välja kujunenud elukeskkondadega, kus on mõeldud sellelegi, et lapsel oleks koht, kus korteri nelja seina vahelt pääsedes mängida ja oma aega veeta.
Seega, suur pere ei pea automaatselt tähendama sammu ainult majade suunas.
Kui suur elamispind on vajalik?
Oma hea kolleegi loal toon näite, kus kodu ostmisel ning plaaniga leida sobilik lahendus kõigile pereliikmetele, osteti ridaelamuboks, mis algselt oli küll väga hea mõte, kuid mõned aastad seal elades saadi aru, et pere vajab siiski pisut teistsuguseid lahendusi. Mitme pere ühe katuse alla panemine pole lihtsalt suurema hulga tubade soetamine, vaid kokku saavad erinevad maailmad. Lõpuks kujunes sobivaks lahenduseks kaks erinevat elamispinda.
See ei pea muidugi nii minema. Enamik kärgperesid on siiski sellised, kus kõik saavad ühtseks ning suurel elamispinnal elataksegi kui üks pere. Samuti on lahenduseks korter või maja, milles saab tekitada erinevaid tsoone mitme pere lastele.
Kas kõigil peab olema oma tuba?
See küsimus nõuab kindlasti tähelepanu. Igal pereliikmel peab olema oma „pesa“, kuid kas see peab olema just oma tuba, on arutelu koht. Kogemus näitab, et siin ei ole õiget või vale vastust.
Ratsionaalselt mõeldes ei pea igaühel oma tuba olema, kuid kodu on pelgupaik, kus kõigil peab olema oma koht ja kus on hea olla. Seetõttu võiks ruumilahendusi kaaludes kõikide osapoolte, sh ka lastega, läbi arutada mis on kellegi ootused. Tasub mõelda, kui palju ja millal neid tube kasutatakse.
Kas toal võiks olla mitu funktsiooni?
Kärgperedes ei ole võõras see, et laps elab mingi aeg oma ema ja siis isa juures, mis omakorda võib tähendada, et tuba, mis on lapsele mõeldud, on osa ajast kasutamata. Kuigi tegemist on loomulikult lapse oma toaga, võib ruumil olla mitu otstarvet. Näiteks võib see vahepeal olla kodukontor.
Samuti tasub kaaluda laste vahel tubade jagamist. Näiteks, kui ühes kuus oleks ühe lapse tuba kaks nädalat tühi, siis miks mitte proovida varianti, kus üks tuba jaotatakse kahe lapse vahel ära. On olemas hulk disainivõimalusi, mis annavad väga funktsionaalse ja ka visuaalselt kauni lahenduse tubade mitmeks osaks jagamisel.
Kes ja kui pikalt hakkab siin elama?
Tihti on lapsed kärgperedes erinevas vanuses. Tasub silmas pidada, kas kõige vanemad lapsed ei hakka juba varsti kodust välja kolima. On olnud juhuseid, kus spetsiaalselt ruumikaks ehitatud maja osutub valmides liialt suureks, sest õige pea asub keegi juba iseseisvalt elama.
Seega on ülimalt tähtis läbi mõelda, millised on pere vajadused ka mõne aasta pärast. Kinnisvara ostetakse ikka pikemaks ajaks ning on hea, kui see vastab pere vajadustele kogu aja.
Asukoht
Üle ega ümber ei saa asukohast. Perede ühinemisel on väga vajalik arvestada sellega, kuhu jäävad teised pereliikmed, kas osta uus elukoht lähemale oma laste vanematele või hoopis teise Eesti otsa.
See on oluline mõttekoht eriti siis, kui kõik vanemad plaanivad oma laste elus aktiivselt osaleda. Ei tasu unustada, et kui pere elukorralduse üks osa on, et lapsed veedavad osa ajast ühe ja osa teise vanema juures, siis ei ole mõistlik osta kinnisvara üksteisest liiga kaugele. Väga oluline on, et lapsed saaksid ühe vanema juurest teise juurde liikuda võimalikult stressivabalt.
Infrastruktuur
Infrastruktuur on iga kinnisvara ostu puhul üks olulisemaid nüansse. Arutage läbi, kuidas saavad lapsed kooli, koju, oma teise koju jne liikuda ning seda ka ühistransporti kasutades.
Kokkuvõtteks
Kärgpere ei ole tavaline suur pere. Selles perekonnas saavad kokku mitu peret, kus harjumused ja mõttemaailmad võivad olla väga erinevad.
Nii tasub kärgperele uut kodu valides eriti hoolikalt arvestada kõigi soovidega, kaaluda läbi ruumiplaneeringud, nende kasutamise sagedus ning loomulikult üldpind.
Samuti tuleb tegeleda logistikaga, sest kärgpere liigub erinevate kodude vahel. Mida lähemal üksteisele ollakse, seda vähem stressi ning pereelu on rahulikum ja murevabam.
Ketlin Jundas, Kinnisvarabüroo Uus Maa Maakri büroo kutseline maakler