Aeg-ajalt tuleb ette olukordi, kus üürihuviline ei saa soovitud korterit endale, kuigi see oli vaatamise ajal vaba ning ka maakleriga sujus vestlus kenasti. Selle põhjuseks on enamasti asjaolu, et lõpliku otsuse teeb omanik enda äranägemise järgi.
Üürileandjal on õigus valida, kes saab olema tema üürnik. Samas ei ole see õigus absoluutne ehk, vastavalt võrdse kohtlemise seadusele ei tohi valikut tehes lähtuda üürikandidaadi rahvusest, rassist või soost. Nii ei ole õigus keelduda näiteks meesterahvast üürnikuks võtmast ainuüksi selle tõttu, et ta on mees.
Maakler soovitab, omanik otsustab
Enamasti teevad kinnisvaraomanikud valiku sobivaima üürilise kasuks subjektiivse otsusena ning maaklerile sageli tõelist põhjust ei avalda, miks ei sobi näiteks üürnikuks üksik naisterahvas, kaks tudenginoormeest või araabiamaadest pärit perekond.
Maaklerile on reeglina antud tööülesandeks tutvustada korterit kõigile huvilistele ning teha neile taustauuring. Nii tekib mitmeid üürikandidaate, kelle hulgast valida.
Isegi kui korter on vabalt saadaval hetkel, mil üürihuviline seda maakleriga vaatama läheb ja ta soovib selle ära broneerida, siis lõpliku sõna ütleb korteri omanik.
Ette on tulnud ka olukordi, kus sobiv üürnik on leitud ehk korteri omanik on valiku teinud ja üürilepingu projekt on tulevasele elanikule tutvumiseks välja saadetud, kuid lepingu tingimuste osas ei jõuta omavahel kokkuleppele. Kui üürihuvilisi on mitmeid, siis teeb omanik sageli tingimuste osas kompromissile mineku asemel valiku pingereas järgmise üürikandidaadi kasuks ning maakleri ülesandeks on suhete silumine korterist ilma jäänud kliendiga.
Seega, kuigi enamasti kehtib üüriäris reegel, et “kes ees, see mees”, siis aeg-ajalt tuleb ette ka olukordi, kus omanik lähtub kindlatest, enesele meelepärastest kriteetirumitest ning teeb üürikandidaatide seast oma valiku.
Heilin Reimand, Uus Maa Tartu büroo kutseline maakler