Kinnisvaraturg jätkas aktiivsel kursil, kuid näha on juba mõningaid muutuseid. Vaikseks üllatajaks võib pidada aga hoonestamata elamumaade turgu.
Mais oli kinnisvaraturg jätkuvalt aktiivne. Olenemata sellest, kelle jaoks on tegemist buumiga või kelle jaoks lihtsalt väga kõrge aktiivsuse ja eufoorilise olukorraga, on fakt kummastki vaatenurgast hoolimata see, et nii kõrgeid tulemusi pole me näinud alates 2007. aasta kevadest.
Piirangute leevenedes pöördub inimeste fookus senisest enam eratarbimisele ning tõenäoliselt toimub turul alates jaanipäevast kerge rahunemine, mida võimendab puhkuste periood ning potentsiaalselt ka keskmisest soojem suvi. Sügisel näeme aga aktiivsuse taastumist ning võimalik, et ka kevadiste tulemuste ületamist, eriti kui pensionireformi käigus vabanev raha suunatakse rohkem varadesse kui eratarbimisse.
Kinnisvaraturul kehtib reegel, mis ütleb, et hinnad reageerivad enamasti viitega tehingute arvule. Kõrge tehingute arv on kaasa toonud hinnakasvu, mistõttu on tänase kõrge aktiivsuse pealt raske ette kujutada, et hinnad peaksid lähivaates langema. Ehitusmaterjalide kiire hinnakasv ning sügisese aktiivsuse uus tõusulaine survestavad hindu veelgi ülespoole liikuma, ehkki suveks võiks madalama aktiivsuse pealt eeldada ka selle näitaja puhul pigem stabiilsust.
Korteriturg jätkas tugeval kursil
Üle kogu Eesti sõlmiti mais taas enam kui 2300 korteritehingut ehk üsna võrdselt märtsi ja aprilli tulemustega, kui mitte enamgi. Esialgsetel andmetel sõlmiti 2284 ostu-müügitehingut, ent kõik tehingud pole veel laekunud.
Maakondade lõikes olid jätkuvalt aktiivsemad suuremad maakonnad – Harjumaal sõlmiti 1241 korteritehingut (aprillis 1313), Tartumaal 307 (311), Ida-Virumaal 215 (213) ja Pärnumaal 169 tehingut (135).
Aktiivse turuga kaasas käiv hinnatõus on ilmne üle kogu Eesti – mais oli tehingute mediaanhind 1618 €/m2 ning tänavuse aasta esimese viie kuuga on korterite ruutmeetri mediaanhind kasvanud 7,4% (1471→1618 €/m2). Hinnatase on ainsana vähenenud Hiiu- ja Raplamaal, kuid siin tasub maetud koera asukohta otsida pigem tehingute struktuuris kui reaalses hinnalanguses. Tehingute arv on eelmise aasta sama ajaga suurenenud 32,1% ning võrreldes 2019. aastaga, kui turuolukord oli tavapärane, 14,8%.
Uusarendustel endiselt suur tähtsus
Suuremate linnade osas pole üksiktehingute andmed veel laekunud, kuid Tartu ja Pärnu puhul on näha, et mais toetas aktiivset järelturgu ka keskmisest suurem uusarenduste maht.
Tallinnas sõlmiti esialgsetel andmetel veidi alla 900 korteritehingu (täpsemalt 886), kuid tõenäoliselt jääb nende arv sarnaselt märtsi ja aprilliga ka mais 1000 ümber. Tehingute mediaanhind oli seitsmendat kuud järjest üle 2100 €/m2 (2140 €/m2). Võrreldes mulluse esimese viie kuuga on mediaanhind selle aasta sama ajaga suurenenud 6,8% ja tehingute arv 37,3%.
Tartus müüdi 202 korterit (aprillis 219) ning tehingute mediaanhind oli kuuendat kuud järjest üle 1700 €/m2 (täpsemalt 1732 €/m2). Eelmise aasta esimese viie kuuga võrreldes on sel aastal tehingute arv suurenenud koguni 66%, mediaanhind aga 17,8%.
Pärnus sõlmiti aga 122 korteritehingut (aprillis 105), mis sisuliselt on buumiaegne tase. Tehingute mediaanhind oli 1354 €/m2. Võrreldes eelmise aasta esimese viie kuuga on tehingute arv kasvanud selle aasta samal ajal 36,5% ning mediaanhind 2,3%.
Kõige rahulikum on kasv Narvas, kus puudub uusarenduste toetav mõju. Sellest hoolimata on mulluse perioodiga võrreldes tehingute arv suurenenud 26,4% ning mediaanhind 6,2%. Mais sõlmiti esialgsetel andmetel 64 korteritehingut, mille mediaanhind oli 433 €/m2.
Suurt kasvu näitab krunditurg
Majade ja suvilate turul jäi aprilli ülikõrge tulemus mais saavutamata, kuid ca 400 tehingut mõjub kinnisvaraturu ajalooliste tulemuste kontekstis siiski väga aktiivsena.
Majadega sõlmiti esialgsetel andmetel 280 ja suvilatega 97 müügitehingut. Aasta esimese viie kuuga on taolise kinnisvaraga sõlmitud mullusest võrreldavast perioodist 40,4% tehinguid enam ning kasv on olnud laiapõhjaline, ehkki suurema koore on riisunud tõmbekeskuste-lähedased ja veekogude äärsed piirkonnad.
Ülevaadet ei saa lõpetada rääkimata hoonestamata elamumaaturust, mis hoolimata oma suhtelisest silmapaistmatusest on näidanud erinevate segmentide lõikes kõige kiiremat kasvu. Kui korteriturul oli tehingute arvu aastane kasv 32% ja majade/suvilate turul 40%, siis krunditurul on see enam kui kaks korda. Eelmise aasta esimese viie kuu jooksul sõlmiti 1085 tehingut, tänavu juba 2285 tehingut.
Ka maaklerid kinnitavad, et päringute osas on tõmbekeskuste lähedased või kaunis looduslikus kohas paiknevad hoonestamata krundid pea sama populaarsed kui samaväärsed hoonestatud krundid.
Igor Habal, Uus Maa Kinnisvarabüroo analüütik