Eriolukorra lõppemine ning paljude piirangute leevendamine tõi mais kinnisvaraturule ennustatud ja oodatud tõusu.
Esialgsetel andmetel ei olnud tõus nii kiire, kui oodati, ent seekord tunneme rõõmu ka väikeste võitude üle, sest eriolukorra armid oleksid võinud olla ka sügavamad. Ettepoole vaadates on paljud turuosalised ühel meelel, et suvel suurt aktiivsuse hüpet ilmselt ei toimu, küll aga on pilgud pööratud sügisesse, et siis väljakujunenud majandusolukorra põhjal juba uusi otsuseid langetada.
Müügi- ja üüripakkumiste arv pole kinnisvaraturul vähenenud, hoopis vastupidi. Kahanenud nõudluse ja tarbijakindluse tõttu on turul tekkinud ülepakkumine, ent hinnad pole langenud. Maaklerite sõnutsi peaks eduka müügi puhul olema siiski varasemast paindlikum, sest sügisel võidakse hinnaläbirääkimisi pidada juba madalama taseme juures. Korterite osas langevad esimesena tõenäoliselt järelturu tüüpkorterite hinnad, kus pakkumist ja võrdlusmaterjali on rohkem, uusarenduste puhul on rohkem näha korteri lisade pealt allahindluste tegemist, olgu siis selleks panipaik, parkimiskoht, köök või kõrvalkulud.
Pankade laenutingimused ja soov eluasemelaenu pakkuda pole suuresti muutunud, küll on aga vähenenud nende inimeste hulk, kes kvalifitseeruvad laenu saajateks. Kuna pankade jaoks on suurimad riskid seotud laenu tasumise võimekuse osas, siis kui näiteks kliendi tööandja on küsinud riigilt abi, tähendab see, et kindlus ettevõtte jätkusuutlikkuse osas on vähenenud ning risk laenu väljastada on suurenenud.
Selgus saabub sügisel
Mais sõlmiti esialgsetel andmetel üle kogu Eesti 1308 korteri ostu-müügitehingut. Võrreldes aprilliga suurenes tehingute arv 11% ehk 130 tehingu võrra, samas kui viimase viie aasta lõikes oli tegemist halvemuselt teise kuuga. See tähendab seda, et kiirest taastumisest on keeruline rääkida.
Võrreldes aprilliga vähenes tehingute arv vaid Lääne- ja Tartumaal, kusjuures viimases toimus suur, enam kui 40-tehinguline kukkumine, sest ära langesid Tila küla Raadimõisa Kodu uusarendustehingud. Harjumaal suurenes tehingute arv 101 võrra, Ida-Virumaal 19 võrra ja Lääne-Virumaal 13 võrra.
Üksikelamute ja suvilatega sõlmiti 328 tehingut, mida oli enam kui 70 võrra vähem kui möödunud aasta samal ajal, ent võrreldes aprilliga suurenes tehingute arv 83 võrra ehk kolmandiku võrra.
Nagu juba öeldud, siis tehingute hinnad jätkavad kriisieelsel tasemel. Mais oli korteritehingute mediaanhind 1396 €/m2, mis oli küll madalam kui aasta varasematel kuudel, ent 9% kõrgem kui mullu. Kuna makromajanduslikud näitajad on halvenenud, on keeruline lootma jääda, et hinnad püsivad jätkuvalt samal tasemel. Sügisel näeme hinnakorrektuuri, mis aga ei ole eelmise kriisi sarnane 50%, vaid tulenevalt kinnisvaraturu paremast valmisolekust kordades madalam.
Tallinnas aktiivsus kukkus, müügihinnad püsisid
Tallinnas sõlmiti esialgsetel andmetel 527 korteritehingut, mida oli 16% enam kui aprillis, ent nagu mujal Eestis, jäi tehingute arv kriisieelsele tasemele alla. Võrreldes paari viimase aasta keskmise tehingute arvuga oli aktiivsus mais kolmandiku võrra väiksem.
Tehingute mediaanhind oli läbi aegade kolmandat korda üle 2000 €/m2 (2095 €/m2), mis annab tunnistust jätkuvalt kõrgest hinnatasemest. Uusarenduste müük oli mais isegi madalam kui aprillis ning ehkki allahindlusi on pakutud vaid üksikute projektide puhul, on nende hulk kasvav.
Üüripakkumiste arv on võrreldes märtsi ja aprilliga veelgi suurenenud, mis tähendab seda, et liikumine pikaajalisele üüriturule on jätkuv, ent nõudluse kasv ei ole pakkumiste arvu suurenemisega olnud proportsionaalne.
Tartus sündis hinnarekord
Ka Tartus andis mai põhjust rõõmustamiseks – kui aprillis sõlmiti korteritega 95 tehingut, siis mais esialgsetel andmetel juba 102 tehingut. Nagu ka Tallinnas, oli turu aktiivsus viimaste aastate keskmisega võrreldes kolmandiku võrra madalam.
Sarnaselt aprillile oli ka lehekuul uusarenduste osakaal ilmselt väga kõrge, sest teist kvartalit järjest sündis hinnarekord. Mais müüdud korterite mediaanhind oli 1699 €/m2, ent maaklerite sõnul ei tohiks hinnapidu väga kaua kesta. Populaarses asukohas paikneva ja defitsiitse kinnisvaraobjekti hinnad siiski palju ei lange, pigem tabab hinnakirves esimesena Annemõisa keskmises seisukorras kortereid, mille valik on alati suur olnud.
Ka Pärnus turg elavnes
Sarnaselt Tallinnale ja Tartule püsis ka Pärnu kinnisvaraturg mais kasvurindel. Aprillis sõlmiti suvepealinnas 41 tehingut, mais aga esialgsetel andmetel juba 51 tehingut. Paari viimase aasta keskmine tehingute arv on kuus jäänud siiski üle 70 ehk täna on turu aktiivsus võrreldes viimaste aastate näitajaga 30% võrra madalam.
Tehingute mediaanhind oli mais 1272 €/m2, võrreldes eelmise aasta maiga, mil uusarenduste osakaal oli Pärnus 30%, oli tehingute mediaanhind veidi kõrgem.
Eriolukord on vähendanud lühiajalise üürituru potentsiaali, maaklerite sõnutsi on mitmed varasemad kliendid erinevalt eelnevatest aastatest läinud suvele vastu vanade üürnikega.
Narva kinnisvaraturg langes
Erinevalt teistest suurematest linnadest jäi Narvas esialgsetel andmetel mai tehingute arv aprillile alla. Kui aprillis sõlmiti 44 korteritehingut, siis mais 38. Kuigi kõik andmed pole veel laekunud, siis mõjub tehingute arvu taastumisele negatiivselt Venemaal möllav koroonaepideemia, mis tähendab seda, et idanaabriga on reisipiirangud endiselt jõus ning pole näha, et need lähiajal leevenduks.
Vähenenud nõudluse tingimustes langes ka tehingute mediaanhind, jäädes oma taseme osas (367 €/m2) sarnaseks möödunud aasta maile.
Igor Habal, Uus Maa Kinnisvarabüroo analüütik