Kinnisvaraturu taastumine, mis algas kohe pärast piirangute leevenemist mais-juunis, jätkus järgmise loogilise trepiastmena ka juulis.
Esialgsetel andmetel sõlmiti juulis kogu Eestis 1775 korteritehingut, mida oli 282 võrra rohkem kui juunis. Pandeemiaeelsete tulemusteni on veel veidi maad minna (-10% võrreldes kriisieelse 12 kuuga). Samas aga on mediaanhind aastases võrdluses esimese seitsme kuuga suurenenud 6%, mis tähendab, et korteriturg on rahalises mahus langenud vaid 7% võrra.
Kui korterituru puhul peame rääkima langusest, siis majade ja suvilate turul on esimene ehmatus juba üle elatud, mida peegeldavad ka arvud: võrreldes mullusega on esimese seitsme kuuga sõlmitud vaid 24 tehingut vähem ehk tühised 1,1%, samas kui suvilatega on väljaspool Harjumaad tehtud 44 tehingut enam. Kinnitavad maakleridki, et kõige aktiivsemalt otsitakse odavamaid krunte ja suvilaid. Ilmselt oleks juulis tehingute arv veelgi kõrgem tulnud, ent nii mitmedki osapooled ütlevad, et pankade laenuveskid jahvatavad põhjalikumalt ja ka aeglasemalt.
Uusarendustel suur mõju
Statistilisest hinnalangusest on seega enamike kinnisvaratüüpide puhul veel vara rääkida. Leidub ihaldusväärseid objekte, mille hinnad pole langenud, samas kiirendab müüjapoolne paindlikkus müüki ning tõsi on ka see, et kõrge pakkumise, ent vähenenud nõudluse tingimustes on esimesena sattunud löögi alla kehvemas seisukorras vanema tüüpkinnisvara hind.
Hinnalangus on peatunud ka üüriturul ning kõrgperioodi ajal lähevad kaubaks ka heas asukohas paiknevad korralikult sisustatud üürikad, mille eest küsitakse kohati eelmise aasta hinda.
Suuremates linnades püsib hinnatase jätkuvalt kõrgena peamiselt uusarenduste mahu kasvu pealt. Kriisieelsel ajal kokkulepitud tehingute hulk on väga kõrge, näiteks juunis oli Tallinnas uusarenduste maht koguni 45%, Tartus oli mais ja juunis uusarenduste maht 39% ning Pärnus oli maikuul 29%. Aasta esimese kuue kuuga (juuli detailsem statistika pole veel laekunud) on Tallinnas uusarendused moodustanud 33,6% tehingute koguarvust (mullu samal ajal 28,1%), Tartus 28,6% (20,7%) ja Pärnus 25,9% (22,4%). Seega on peamine tehingute arvu langus tulnud järelturu pealt, mis on viimaste kuude lõikes aga kergelt kosunud.
Tehinguid üha rohkem
Kõigis suuremates linnades pakkus juuli kõrgeimat tehingute arvu alates aprillist, Tallinnas sõlmiti 667 tehingut (+37 võrreldes juuniga), Pärnus 68 tehingut (+8), Narvas 49 tehingut (+4). Eriti aktiivne oli juuli Tartus, kus 181 tehinguga vormistati tänavuse aasta parim tulemus. Teoks sai see eelkõige tänu mahtu kasvatanud uusarendustele, kuna mediaanhind oli üle 1600 €/m2 – varem on sellise piirini jõutud vaid kolmel korral.
Tallinnas oli tehingute mediaanhind 1901 €/m2, jäädes kahe varasema kuu tulemusele ligi 200 €/m2 võrra alla, mis aga viitab lisaks muudele asjaoludele ka järelturu kiirenevale taastumisele. Tipulähedane oli mediaanhind ka Pärnus (1241 €/m2), samas kui Narvas oli mediaanhind tänavuse aasta madalaim, vaid 347 €/m2.
Igor Habal, Uus Maa Kinnisvarabüroo analüütik