Aastaalguse vaikelu kinnisvaraturul on asendunud kevadise aktiivsusega. Kuigi euribor on endiselt teema number üks, tekitas klientides suurt elevust ka Euroopa Liidu hoonete renoveerimise plaan.
Kuigi kõigi vanemate elamute renoveerimise plaan, mis idee kohaselt peaks need viima minimaalselt D energiaklassile on veel parajalt toores ning suured vaidlused on alles ees, tekitas see kinnisvaraturul juba väikese tormi teeklaasis. Nii hakkasid kliendid palju enam uurima majade energiaklasse ning tunti huvi, milline on vastav tähis enda kodumajal või kas see üldse olemas on.
Laiemat ja reaalset mõju see kinnisvaraturule veel kaasa ei too, sest nagu öeldud, on kogu asi veel algusjärgus ning spetsialistide sõnul Eesti puhul sellisel kujul ka ebareaalne. Samas on positiivne, et inimesed on teema vastu enam huvi tundma hakanud ning võib eeldada, et ühistud hakkavad veelgi aktiivsemalt uurima majade renoveerimisvõimalusi.
Hinnatase pigem languses
Vaadates hinnadünaamikat, näeme enam paigalseisu või languseid. Hinnad kukuvad eelkõige remontivajavate ja keskmises seisus tüüpkorterite osas, samas kui uusarendustes on need suuremas osas üsna stabiilsed. Nii ei kujune hinnalangus tervikuna suureks, kuid kasutades professionaalide keelepruuki – korrektsioon on juba toimumas. Sellele aitab kindlasti kaasa ka teadmatus euriboriga, sest Euroopa Keskpank on „ähvardanud“ uute intressitõusudega.
Tallinnas vahetas märtsis omanikku 829 korterit (veebruaris 619), mille ruutmeetri mediaanhinnaks kujunes 2766 eurot. Võrreldes veebruariga langes hinnatase 0,3%, samas kui aastaga kerkis see 6,2%.
Ka Tartus tehingute arv veebruariga võrreldes kasvas. Nii müüdi märtsis 185 korterit (veebruaris 92), mille ruutmeetri mediaanhinnaks tuli 2475 eurot. Kui veebruariga võrreldes langes hinnatase 5,8%, siis aastaga kerkis see 26,8%.
Pärnus oli märts korterite müügi osas veebruarist vaiksem. Nii müüdi 77 korterit (veebruaris 101), mille ruutmeetri mediaanhinnaks kujunes 1891 eurot. Kuu võrdluses langes hinnatase 10,9%, aastaga kerkis see aga 7,3%.
Narvas müüdi märtsi jooksul 92 korterit (veebruaris 50) ning mediaankeskmiseks ruutmeetri hinnaks tuli 596 eurot. Kui kuuga kerkis hinnatase 11,4%, siis aastaga 29%. Suure hinnatõusu taga on tavapärasest kõrgem väikekorterite müük, mille ruutmeetri hinnatase on alati ka kõrgem.
Risto Vähi (Uus Maa Kinnisvarabüroo analüütik)