Augustis oli kinnisvaraturg jätkuvalt aktiivne, ent mitte nii kuum kui kevadel. Augusti jooksul sõlmiti 2048 korteritehingut, mis koos lisanduvate tehingutega jäävad juuni ja juuli tasemele.
Turu aktiivsust iseloomustab hästi madal pakkumiste arv – augustis sõlmiti enam-vähem sama palju tehinguid kui kaks aastat tagasi, ent seda umbes 25% väiksema pakkumise pealt, mis tähendab endiselt väga kiiret müügiperioodi.
Lähikuudel peaks turg veelgi kuumemaks minema, ehkki II pensionisamba keskmine väljamakse suurus viitab pigem sellele, et kinnisvara mõttes läheb raha enamjaolt kinnisvara remondiks, laenude tagasimakseteks, samas võiks enim hoogu juurde saada keskmisest madalama turuväärtusega kinnisvara müük.
Korteritehingute mediaanhind oli 1549 €/m2, mis tähendab seda, et juba kümnendat kuud järjest on mediaanhind ületanud 1500 €/m2 piiri. Aastataguse ajaga võrreldes suurenes mediaanhind 15,6% võrra, aasta esimese kaheksa kuu jooksul on mediaanhinna kasv olnud veidi aeglasem – 10,3%, samas kui tehingute arv on 2020. aasta esimese kaheksa kuuga suurenenud 28% ja 2019. aasta sama ajaga 11,8%.
Eesti korteriturg
Maakondade lõikes näitab turg samuti kiiret kasvu, vähem kui 10% on tehingute arv 2020. aasta kaheksa kuuga võrreldes suurenenud vaid Järva- ja Läänemaal, samas kui Võrumaal on Tamula Kodude mulluse mõju tõttu tehingute arv hoopis langenud. Suuremates maakondades on arvud rõõmustavad – Harjumaal kasvas tehingute arv 28%, Virumaal 27,5%, Pärnumaal 35,7% ja Tartumaal 36,4%.
Tallinna korteriturg
Tallinnas sõlmiti augustis 717 korteriomandi ostu-müügitehingut, võrreldes aastataguse ajaga sõlmiti 88 tehingut enam, tänavuse aasta kontekstis oli tegemist madalaima tehingute arvuga, ehkki koguni viie kuu tulemused on tänavu jäänud alla 800 tehingu, seega ei olnud tegemist ootamatu ega ootamatult madala tulemusega, vaid sellel olid omad objektiivsed põhjused.
Järelturul sõlmiti 564 tehingut ning uusarendustes 153 tehingut – seega on järelturg võtnud uusarenduste mahu languse juures initsiatiivi enda kätte, kasvades esimese kaheksa kuuga ligi 15% ning seda võrreldes 2019. aasta sama ajaga.
Uusarendustes on esimese kaheksa kuuga sõlmitud 1498 tehingut, 2020. aastal sõlmiti 1640 tehingut ja 2019. aastal 1740 tehingut. Seega on uusarenduste osakaal tehingute koguarvust võrreldes eelmise aasta sama ajaga vähenenud 9 protsendipunkti võrra.
Hoolimata järelturu mahu kasvust ning keskmiselt 30%–35% madalamast hinnatasemest, on mediaanhind tänavuse aasta esimese seitsme kuuga suurenenud 7,2% (2006→2150 €/m2), seega on segmenditi kasv isegi kõrgem. Augustis oli tehingute mediaanhind 2157 €/m2, jäädes sarnaselt eelmisele kuule pidama väga kõrgele tasemele.
Tartu korteriturg
Tartus sõlmiti augustis 234 korteriomandi ostu-müügitehingut, võrreldes aastataguse ajaga sõlmiti 37 tehingut enam ning tänavuse aasta kontekstis oli tegemist kõrgeima tehingute arvuga. Uusarendustes sõlmiti 80 tehingut ning järelturul 154 tehingut, tänavuse aasta jooksul on võrreldes mullusega sõlmitud 53% enam tehinguid (1132→1730), suure tehingute arvu juures oli uusarenduste osakaal praktiliselt sama kõrgem kui mullu (30,5%→30,6%). Uusarenduste mahu kiire kasv ja pakkumiste vähesus on pannud tehingute hinnad rallima: 2020. aasta esimese kaheksa kuu tehingute põhjal oli tehingute mediaanhind 1568 €/m2, tänavu aga 12,4% kõrgem ehk 1763 €/m2.
Pärnu korteriturg
Pärnus sõlmiti augustis 94 korteriomandi ostu-müügitehingut, võrreldes aastataguse ajaga sõlmiti 36 tehingut enam, võrreldes juuniga kasvas tehingute arv 13 võrra. Järelturul sõlmiti 82 tehingut ning uusarendusturul 12 tehingut, seega on tehingute arv nagu Tallinnaski suurenenud tänavu peamiselt järelturu najal. Uusarendustes on tänavu sõlmitud 12,5% tehinguid, samas kui mullu oli osakaal 23,6% ning ka absoluutarv 24 võrra suurem; järelturul on samal ajal sõlmitud 300 tehingut enam.
Hoolimata järelturu tehingute mahu suurenemisest on tehingute mediaanhind näidanud tänavu ligi 7%-list kasvu (1253→1336 €/m2). Augustis oli tehingute mediaanhind 1434 €/m2 ning võrreldes aastataguse ajaga, kui uusarenduste osakaal oli sarnane, suurenes mediaanhind 26%. Seega pole hinnakasv Pärnus tänavu mitte peatunud, vaid tuleneb tehingute struktuuri suuremast muutusest, seetõttu on statistiline hinnakasv jäänud aeglaseks.
Narva korteriturg
Narvas sõlmiti augustis 87 korteriomandi ostu-müügitehingut, võrreldes aastataguse ajaga sõlmiti 23 tehingut enam, samas kui tänavuse aasta kontekstis oli tegemist paremuselt teise tulemusega, jäädes alla vaid märtsi rekordilisele tulemusele. Aasta esimese kaheksa kuuga on tehingute arv suurenenud nii võrreldes 2019. aasta (+8,2%) kui ka 2020. aastaga (7,4%). Tehingute mediaanhind, mis oli mitu aastat püsinud samal tasemel, on veidi suurenenud – mullu oli näitaja 394 €/m2, tänavu aga 423 €/m2.
Eesti majade ja suvilate turg
Kui korterituru kogukäive on mullusega võrreldes suurenenud 40,4%, siis majade ja suvilaturu kogukäive on suurenenud 64,6% võrra. Majade ja suvilate tehingute arv on samal ajal suurenenud 34,3%, ainsana on tehingute arv langenud Järva- ja Võrumaal. Augustis oli majade keskmine müügihind 145 000 eurot ja suvilate keskmine müügihind 60 000 eurot, aasta esimese kaheksa kuu jooksul on võrreldes mullusega majade keskmine müügihind suurenenud 19,5% (111 929→133 784 eurot) ja suvilate keskmine müügihind 29,7% (41 736→54 126 eurot).
Igor Habal, Uus Maa Kinnisvarabüroo analüütik