Võrreldes eelneva kolme kuuga, mil sõlmiti 2300+ korteriomanditehingut, oli juuni kuumalaine, puhkuste ja piirangute vähenemise saabudes juba vähemaktiivsem. Tehingute arv jäi lõpuks pidama 1982 juurde – lühivaates oli tegemist tagasiminekuga, ent pikas vaates jätkab turg kõrge aktiivsuse laineharjal. Endiselt liigub turul inimesi, kes jätsid mullu oma ostuotsused tegemata, ehkki ainult sellele grupile aktiivsuse kasvu omistada on selgelt liiga meelevaldne.
Väga tormiliselt jätkab Tallinna uusarendusturg ning seda hoolimata sellest, et uusi kortereid tuli II kvartali jooksul müüki enam kui 1000 – laojäägi realiseerimine jääb täna poole aasta juurde, mis on tavapärase olukorraga võrreldes kaks korda kiirem tempo. Ning kuna paljud tänased uusarendustehingud, mis statistiliselt realiseeruvad viitega, on tihti turu lakmuspaberiks, ei näe me kõrge aktiivsuse tõttu, mis teatavasti toimub rahatrüki ja madala intressimäära keskkonnas, ruumi hinnalangusele.
Eesti korteriturg
Kogu Eestis juuni jooksul müüdud korterite mediaanhind oli 1982 tehingu juures taas üle 1600 €/m2 (täpsemalt 1630 €/m2) ning eelmise aasta detsembri rekordilisest tulemusest jäi vaid veidi puudu.
Maakondade lõikes on mullusega võrreldes vähem kui 10% korteritehingute arvu kasvu näidanud vaid Jõgeva ja Läänemaa. Näiteks Harjumaal oli poolaastane kasv 32,6%, Ida-Virumaal 30,4% ning Tartumaal koguni 51,9%.
Tehingute mediaanhind oli mullusega võrreldes languses vaid Hiiu- ja Raplamaal, mis pigem annab tunnistust väikestest turust tingitud statistiliste eripäradega kui aktuaalse langusega. I poolaasta andmete põhjal oli mediaanhind Harjumaal 2004 €/m2 (+4,6%), millele järgnesid Tartumaa (1655 €/m2, +12,8%) ja Pärnumaa (1131 €/m2, +7,4%).
Tallinna korteriturg
Kui Tallinna uusarenduste kõrgest tempost oli juba juttu, siis asjaõigustehinguteks vormistus juunis 142 korterit. Tegemist oli tänavuse aasta madalaima arvuga, mis nagu uusarendustehingute puhul ikka, sõltub peamiselt korterite üleandmisest ostjale, mitte võlaõiguslikest müükidest. Kui võtta juurde ka järelturutehingud, mida oli juunis 645, sõlmiti juunis 787 tehingut. Kiire pilk jaotusele ütleb seda, et tehingute suurem langus toimuski uusarenduste toel, kuna järelturu arvud on endiselt rõõmustavalt kõrged. Jaanuarist-veebruarist oli tulemus siiski veidi parem ning eelmise aasta juunist samuti.
Eelmise aasta I poolaastaga võrreldes on tehingute arv tänavu kasvanud 35,8%, seda aga hoolimata uusarenduste tehingute arvu langusest umbes 250 võrra. Tehingute mediaanhind oli Tallinnas 2173 €/m2 ning võrreldes eelmise aasta I poolaastaga on tänavu mediaanhind suurenenud 6,9%.
Tartu korteriturg
Aastataguse ajaga võrreldes on turu aktiivsus kõige kiiremini suurenenud Tartus ning peamine süü lasub uusarendustel, kuna järelturu kasvutempo on Tartus sama kiire kui pealinnas. Juunis sõlmiti 185 tehingut, mis ületas vaid tänavuse veebruari tulemust, ent aastate lõikes on tegemist tublisti üle keskmise tulemusega. Kerge languse tõi juunikuusse uusarendusturg (27 tehingut), samas kui järelturu kõrge tempo on püsinud. Uusarenduste väike osakaal peegeldus ka tehingute mediaanhinnas, mis oli tänavuse aasta madalaim (1642 €/m2). Võrreldes eelmise aasta I poolaastaga on tehingute arv Tartus kasvanud 61,8% ning tehingute mediaanhind 16,9%.
Pärnu korteriturg
Pärnus taandus juunis turg normaalsuse lainele – kokku sõlmiti 73 tehingut, millest uusarendustes 12 ja järelturul 61. Järelturu näitajad on veidi kõrgemad kui keskmiselt, samas kui sarnaselt teistele linnadele jäi tulemuse aasta esimeste kuude tasemele.
Tehingute mediaanhind oli kolmandat kuud üle 1300 €/m2, I poolaasta põhjal on tehingute arv võrreldes mullusega suurenenud 37,4%, mediaanhind samas vaid 1,5%. Mediaanhinna väikese kasvu taga on uusarenduste osakaalu langus, tegelik hinnatõus on siiski suurem.
Narva korteriturg
Narvas sõlmiti juunis 53 tehingut, tegemist oli aasta madalaima tulemusega ning jäi alla ka pikaajalisele keskmisele. Languse taga ei pruugi olla väiksem aktiivsus, suurem süüdlane on ilmselt pakkumiste arvu langus.
Tehingute mediaanhind oli samuti kerges languses (400 €/m2), ent erinevalt varasematest aastatest pole veel tänavu kordagi langenud alla 400 €/m2 taset. I poolaasta lõikes on tehingute arv piirilinnas suurenenud 28%, tehingute mediaanhind 4,8%.
Majad ja suvilad
Kui korteritehingute arv on mullusega I poolaastaga suurenenud kolmandiku võrra, siis majade ja suvilate turul on kasv olnud 43%. Juunis sõlmiti 460 tehingut, jäädes aprilli ja mai tulemusele siiski alla. Arvuliselt on suuremat kasvu näidanud loomulikult suuremad maakonnad, näiteks Harjumaal on sõlmitud enam kui 250 tehingut rohkem, Tartumaal 77 tehingut enam, Ida-Viru, Lääne-Viru ja Pärnumaal sõlmiti 60+ tehingut enam.
Kõrgem aktiivsus on mõjunud positiivselt ka majade hindadele – näiteks Harjumaal oli tehingute keskmine hind üle 260 000 euro (mullu 224 000 eurot) ja Pärnumaal 110 000 eurot (mullu veidi alla 90 000 euro), samas kui Tartumaa tase (145 000 eurot) on sarnane mullusele.
Igor Habal, Uus Maa Kinnisvarabüroo analüütik