Kevadel lahvatanud koroonakriis pani mitmeidki välismaal elavaid eestlaseid kodumaale tagasipöördumisele mõtlema ja selle nimel ka tegutsema. Nende inimeste hulk on ka kinnisvaraturul kasvanud.
Omale kodu soetavate klientide seas kohtab aina sagedamini peresid, kes on elanud väljaspool Eestit ca 5-20 aastat. Torkab silma, et kuigi tagasipöördumise üle on nad ka enne mõtteid mõlgutanud, sai otsaustavaks tõukejõuks kevadel lahvatanud pandeemia.
Peamised põhjused, miks tagasi tullakse, on: rohkem vabadusi kriisi- ja sellele järgneval ajal, hea koolisüsteem, lühemad vahemaad punktist A punkti B, kohati puutumata loodus, puhtam toit ja odavamad kinnisvarahinnad.
Kõige levinumad lähteriigid on need, kus Covid-19 kordusnäitajad on kõige suuremad ja piirangud tavaelule kõige rangemad. Tagasi pöördutakse Rootsist, Suurbritanniast, Hispaaniast, Kreekast, Itaaliast ja Taanist.
Üldjuhul ostab tagasikolinud pere oma uue kodu täieliku omafinantseeringuga ja laenu ei vaja. Paljud võtavad siia saabudes omale esialgu üüripinna, et siis rahulikult ja kaalutlevalt valida oma tulevast kodu.
Kaua selline trend jätkub, sõltub paljuski sellest, kui kauaks viirus tiirutama jääb ja kui suletuks riigid, kust tuldi, jäävad. Osad tulijad kõiki sildu siiski ära ei põleta. Klientide sõnul jäi nende välismaakodu ootama paremaid aegu ning Eestis elades teenib teine kodu üüritulu.
Külli Friedrichson, Uus Maa Kinnisvarabüroo elamispindade tegevjuht