Maailma majandusfoon on endiselt heitlik ja ettearvamatu, Euroopa on kriisist taastumas. Kas kasutusele võetud meetmed aitavad või pigem pikas perspektiivis veelgi halvavad majandust, pole selge.
Kõige selle juures on Eestil läinud hästi. Meie majandus on pärast kriisi kenasti kosunud. Oleme saanud targemaks, tasakaalukamaks ja leidlikumaks. Oleme Euroopa mõistes eeskujulik riik, kus majandusnäitajad head ning poliitiline olukord ja legaalsüsteem stabiilsed. Kõik see annab kindlust investoritele, paigutamaks oma raha Eestisse. Samuti julgust investeerida siinsesse kinnisvarasse, kas siis uue kodu näol või lihtsalt tulusa rahapaigutusena.
Viimased aastad on Eesti kinnisvaraturg näidanud tõusu. Oleme lähenemas kinnisvarahindadele, mis kehtisid buumi ajal. Minevik on näidanud, et iga järgnev hinnatõusulaine on kinnisvarasektoris kõrgemal tasemel kui kõik eelnevad, mis annab veendumuse ennustada, et kinnisvarahindadel on tõusuruumi. Seda vähemasti Eesti suuremates linnades või kohtades, kus inimestel on tööd või põhjust looduskauniduse tõttu vara osta.
Tallinnas kerkisid 2012. aastal kõige enam kesklinnalähedaste piirkondade kinnisvaraturud. Ülimalt populaarsed olid ostjate seas puitasumid, Kassisaba ja Kalamaja. Viimane on saanud noorte ja kultuuriinimeste lemmikpaigaks. Seal on linna parimad kohvikud, Kultuurikatel ja Lennusadam. Endisesse tehasehoonesse rajatakse uus Kunstiakadeemia. Kalamaja on hakatud hellitavalt kutsuma uueks Kadrioruks. Piirkonnal on ülimalt hea perspektiiv, mere- ja kesklinnalähedus, kaunis arhitektuur ning pargid.
Sel aastal on Tallinna elamispindadeturg kõige aktiivsem magalates, ühe- ja kahetoaliste korterite hind on tõusnud poole aastaga pea kolmandiku ja alla tuhande-eurose ruutmeetrihinnaga enam väikest korterit magalates ei leia. Nii see tõusukõver keerutab erinevates Tallinna piirkondades, lükates turutasemele jalgujäävad hinnad suure nõudluse tõttu uuele tasemele ning pidurdades hinnatõusu aga piirkondades, kus hinnatase, uute korterite hulk ja kogupakkumiste arv on jõudsalt kasvanud.
Julgen ennustada ridamajade- ja odavamate eramute turu aktiviseerumist. Olukorras, kus kesklinnalähedaste uusarenduste suurte korterite hinnad on jõudmas 200 000 euro tasemele, kaalub iga pere kindlasti taas, kas mitte osta sama raha eest pigem rida- või paarismaja. Uued eramupiirkonnad peaksid kerkima väljaarenenud keskondadesse ja suutma hinnatasemega konkureerida suuremate uusarendustekorterite hindadega.
Tänasel kinnisvaraturul on vaja kogemusi ja teadmisi, et kinnisvararendajana toime tulla. Ehitusloa saamine kortermaja ehituseks ei tähenda enam lotovõitu. Projektid vajavad põhjalikku analüüsi ja turu tundmist.
Vaja on pikka ja rahulikku meelt. Kinnisvara eeldab spetsialiseerumist. Iga eesti piirkonda ja valdkonda tuleb vaadata lokaalsest vaatevinklist. Parimad piirkondlikud asjatundjad kinnisvaras tegutsevadki samas piirkondlikus keskuses.
Artikkel ilmus ajakirjas EE Kodu 26. septembril 2013.
